New York: erinevus redaktsioonide vahel

'''New York''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kõige suurema elanikkonnaga linn <ref>"Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01)name="wkxN2". U.S. Census Bureau. Retrieved April 26, 2011. </ref> ja [[New York City suurlinnapiirkond|New York City suurlinnapiirkonna]] keskus. New York avaldab olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorgis asub [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i peakorter<ref> name="United Nations Visitors CentretpEuP". United Nations. 2011. Retrieved April 26, 2011. </ref>. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks.<ref> name="Consulate General of Iceland New York CultureTak9T". Consulate General of Iceland New York. Retrieved 2012-02-13. </ref>Et eristada linna [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigist]], kus ta asub, nimetatakse linna inglise keeles enamasti ''New York City'' või 'City of New York'''.<ref>"Welcome to the official New York City Web sitename="RVIuK". The City of New York. 2011. Retrieved 2011-09-18. </ref>

New York asub maailma ühe suurima loodusliku sadama ääres. Linn koosneb viiest linnaosast, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna.<ref>"Boroughs of New York Cityname="RrNNB". ©2002 Ben Cahoon. Retrieved 2012-02-03. </ref> Need viis linnaosa – [[Bronx]], [[Brooklyn]], [[Manhattan]], [[Queens]] ja [[Staten Island]] – ühinesid ühtseks linnaks 1898. aastal.<ref>"A 5-Borough Centennial Preface for Katharine Bement Davis Mini-Historyname="eVQsT". Copyright © 1997 by Thomas C. McCarthy and the New York City Department of Correction. All rights reserved. Retrieved 2011-10-26. </ref> [[Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas 790 km² suurusel maa-alal 8 175 133 inimest,<ref>http://2010.census.gov/2010census/popmap/ipmtext.php?fl name=36<"cxI67" /ref><ref>U.S. Census Bureau press release, name="U.S. Census Bureau Delivers New York's 2010 Census Population Totals, ...lDZU7", March 24, 2011, and this accompanying Microsoft Excel spreadsheet, Table 1. The Most Populous Counties and Incorporated Places in 2010 in New York: 2000 and 2010, which cites "U.S. Census Bureau, Census 2000 Redistricting Data (Public Law 94-171) Summary File, Table PL1, and ... Table P1.", retrieved on April 2, 2011 </ref> mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna USA-s. <ref>County andname="KYBUR" City Data Book:2007 (U.S. Census Bureau), Table B-1, Area and Population, retrieved on July 12, 2008.</ref> Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seda peetakse maailma kõige keelterohkemaks linnaks.<ref>Roberts, Sam (April 28, 2010). name="Listening to (and Saving) the World's LanguagesUQEQt". The New York Times. Retrieved April 29, 2010. </ref> New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv – 18,9 miljonit inimest 17 400 km² kohta – on USA suurim.<ref>"NYC The Official Guide nycgo.com – nyc statisticsname="DB9J8". © 2006–2011 NYC & Company, Inc. All rights reserved. Retrieved 2011-09-17. </ref> Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit inimest.<ref>"New York-Newark-Bridgeport, NY-NJ-CT-PA CSA ACS Demographic and Housing Estimates: 2009name="PPZy9". U.S. Census Bureau. Retrieved April 30, 2011. </ref>

New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, kui [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]] kolonistid asutasid kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal [[Uus-Amsterdam]]iks.<ref>"United States HISTORY New York City, New Yorkname="tLKHV". Retrieved May 8, 2011. </ref> 1664. aastal sattusid linn ja selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kui [[Inglismaa]] kuningas [[Charles II]] oli need maad kinkinud oma vennale, [[James II (Inglismaa kuningas)|Yorki hertsogile]], nimetati linn ümber New Yorgiks.<ref> name="The New Jersey ColonyolYI7". MrNussbaum.com. Retrieved May 10, 2011.</ref>Aastatel 1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn.<ref>"The Nine Capitals of the United Statesname="d6BcJ". United States Senate. Retrieved September 7, 2008. </ref> Alates 1790. aastast on see riigi suurim linn.<ref>"Rank by Population of the 100 Largest Urban Places, Listed Alphabetically by State: 1790–1990name="fXv3f". U.S. Census Bureau. June 15, 1998. Retrieved February 8, 2009. </ref> Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga Ameerikasse jõudsid, tervitas neid [[Vabadussammas]]. Seda sammast tuntakse kogu maailmas kui Ameerika Ühendriikide ja tema [[demokraatia]] sümbolit.

Paljud New Yorgi piirkonnad ja vaatamisväärsused on saanud linna umbes 50 miljoni iga-aastase külastaja hulgas väga tuntuks. [[Times Square]] hüüdnimega „Maailma risttee”, üks vilkaimaid jalakäijatele mõeldud ristmikke maailmas, on [[Broadway]] teatrirajooni eredalt valgustatud keskus<ref>"The Most Jivin' Streetscapes in the Worldname="mjuM6". Luigi Di Serio. 2010. Retrieved May 10, 2011. </ref> ning maailma meelelahutustööstuse sõlmpunkt. Linnas paikneb palju tuntud sildu, pilvelõhkujaid ja parke. New Yorgi rahanduspiirkond, mis on tugevasti seotud Alam-Manhattanil asuva [[Wall Street|Wall Streetiga]], toimib kui maailma rahanduspealinn. Seal asub [[New Yorgi börs]], mis on oma noteeritud ettevõtete [[turukapitalisatsioon]]i järgi maailma suurim börs.<ref>"Market highlights for first half-year 2010name="wvrJF". World Federation of Exchanges. Retrieved April 13, 2011. </ref> [[Manhattan|Manhattani]] kinnisvara on kalleimaid maailmas. Manhattani [[Hiinalinn]]as elab kõige rohkem [[hiinlased|hiinlasi]] [[läänepoolkera]]l. <ref>"Chinatown New York City Fact Sheetname="Y1y0t". www.explorechinatown.com. Retrieved 2011-12-18. </ref> Katkematult töötav New Yorgi [[metroo]] on üks ulatuslikemaid kiirtransiidisüsteeme maailmas. New Yorgis asub arvukalt kolledžeid ja ülikoole, sealhulgas [[Columbia ülikool]], [[New Yorgi ülikool]] ja [[Rockefelleri ülikool]], mis kuuluvad maailma 50 parima ülikooli hulka.<ref>"Academic Ranking of World Universitiesname="nKAWH". Arwu.org. Retrieved January 18, 2011.</ref>

Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka kuulunud [[algonkinid|algonkini]] hõimud, sealhulgas [[delavarid]], kelle kodumaa Lenapehoking hõlmas [[Staten Island|Staten Islandi]], [[Long Island]]i lääneosa koos aladega, millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja Alam-Manhattan (Lower Manhattan).<ref>Evan T.name="Z6kp6" Pritchard: Native New Yorkers: the legacy of the Algonquin people of New York, lk. 27 (2002);ISBN 1-57178-107-2</ref> [[Delavari keel]]est tuleb sõna ''Mannahatta'', mis tähendab paljude küngastega maad. Tänapäeva Bronxis ja Manhattani saare põhjaosas elasid Wappingeri konföderatsiooni liikmed weckquaesgeekid <ref>James M.name="MGDtm" Volo, Dorothy Denneen Volo: Family life in Native America. lk. 290</ref> ning erinevad metoaci rühmad, peamiselt rockaway hõim, asutasid tänapäeva Lääne-Queensi alasid. <ref>Allen W.name="JNeNx" Trelease:Indian affairs in colonial New York: the seventeenth century, lk. 62;University of nebraska press(1997);ISBN 0-8032-9431-X</ref>

Esimene eurooplane, kelle siinsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli [[Giovanni da Verrazzano]], [[Firenze]]st pärit, kuid Prantsuse kuninga teenistuses tegutsenud maadeavastaja, kes 1524. aastal jõudis oma purjelaevaga La Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse, veetis seal ööd ja seilas järgmisel päeval taas minema. Ta taotles selle ala kuulumist Prantsusmaale ja pani sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême). <ref>Rankin, Rebeccaname="F6HHm" B., Cleveland Rodgers (1948). New York: the World's Capital City, Its Development and Contributions to Progress. Harper.</ref> Järgmise aasta jaanuaris sisenes New Yorgi sadamasse Esteban Gomez, Aafrika päritolu portugallane, kes seilas kuningas Charles V lipu all, ning kaardistas Hudsoni jõe, mida ta ise kutsus Rio de San Antonioks, suudme. Rasked jääolud ei lasknud tal uurimisreisi jätkata. <ref>Wpa Writer'sname="6rrNM" Project:A Maritime History of New York, lk. 246;Going Coastal Productions (2004) ISBN 0-9729803-1-8</ref>

Aastal 1614 asutati Manhattani lõunatippu Hollandi kaubandusküla, millele anti 1625. aastal nimi Nieuw Amsterdam ([[Uus-Amsterdam]]). 1626. aastal ostis Hollandi koloonia asehaldur Peter Minuit Manhattani saare ühelt lenape indiaanlaste Canarsie nime kandnud väikerühmalt <ref>Frederick M.name="l47jX" Binder, David M. Reimers: All the Nations Under Heaven: An Ethnic and Racial History of New York City, lk. 4;(1996)ISBN 0-231-07879-X</ref> 60 kuldna eest,<ref>Pieter Schaghen Letter 1626: name="... hebben t'eylant Manhattes van de wilde gekocht, voor de waerde van 60 gulden: is groot 11000 morgen. ... WUa2l"("... They have purchased the Island Manhattes from the Indians for the value of 60 guilders. It is 11,000 morgens in size ...)</ref> mis tegi 2006. aasta vääringus umbes 1000 $.<ref> name="Value of the Guilder / Euro69qKq". International Institute of Social History. Retrieved August 19, 2008.</ref> Tõestamata legendi kohaselt osteti Manhattan klaashelmeste eest, mille väärtus oli 24 dollarit.<ref>"Letter describing purchase by Pieter Schaghen from Dutch National Archive, The Hague, with transcriptionname="7qhaO". Nnp.org. Retrieved October 28, 2010.</ref><ref>Miller, Christopher L., George R. Hamell; Hamell, George R (September 1986). name="A New Perspective on Indian-White Contact: Cultural Symbols and Colonial TradeELjHs". The Journal of American History (Organization of American Historians) 73 (2): 311–328. doi:10.2307/1908224. JSTOR 1908224.</ref>

1657. aastal saabus Uus-Amsterdami teadaolevalt teine eestimaalane ja tallinlane Ameerika pinnal — [[Martin Hoffman]].<ref>[http://www.oocities.org/vienna/8921/colonial.html Estonians in North America:name="up8k5" 1627-1896]</ref> Esimesena jõudis [[Uus-Rootsi]] [[Johan Schalbrick]] 1654. aastal.

1664. aastal andis Uus-Hollandi koloonia kuberner Peter Stuyvesant Uus-Amsterdami ilma verevalamiseta üle inglastele, kes nimetasid noore linna [[James II (Inglismaa kuningas)|Inglismaa Yorki ja Albany hertsogi]] järgi New Yorgiks.<ref>Homberger, Ericname="8Hcnf" (2005). The Historical Atlas of New York City: A Visual Celebration of 400 Years of New York City's History. Owl Books. lk. 34. ISBN 0-8050-7842-8.</ref> Teise Inglise-Hollandi sõja lõpus saavutasid hollandlased kontrolli tollal palju väärtuslikuma varanduse – Runi saare üle, mille eest vastutasuks said inglased oma valdusse Põhja-Ameerikas asuva Uus-Amsterdami (New Yorgi). Mitu põlisameeriklaste hõimude vahelist sõda ja eurooplaste saabudes puhkenud epideemiat põhjustasid 1660. aastatel suuri kaotusi lenape rahva hulgas.<ref>"Native Americansname="kTIsA". Penn Treaty Museum.</ref> 1700. aastaks oli lenape hõimu rahvastik vähenenud 200 inimeseni.<ref>"Gotham Center for New York City Historyname="mrKYD" Timeline 1700–1800</ref> 1702. aastal kaotas linn 10% oma elanikkonnast [[kollapalavik|kollapalaviku]] tõttu.<ref>"Timeline of Yellow Fever in Americaname="syJNt". Public Broadcasting Service (PBS).</ref> Perioodil 1702–1800 käis New Yorgist üle koguni seitse kollapalavikuepideemiat.<ref>"The Early History of Yellow Fevername="Jp4Iw" (PDF). Pedro Nogueira, Thomas Jefferson University. 2009.</ref>

Brittide valitsuse ajal kasvas New Yorgi tähtsus kaubasadamana. 1735. aastal toimus linnas mõjuvõimas John Peter Zengeri kohtuprotsess, mille tulemusel hakati Põhja-Ameerikas evitama trükivabadust. Aastal 1754 asutati Suurbritannia kuninga [[George II]] korraldusel Alam-Manhattanile King’s College’i nime all [[Columbia ülikool]].<ref>Moore, Nathanielname="MtIkL" Fish (1876). An Historical Sketch of Columbia College, in the City of New York, 1754–1876. Columbia College. lk. 8.</ref> Kui New Yorgis hakkas tegutsema Vabaduse Poegade (Sons of Liberty) nimeline organisatsioon, mis järgmise kümne aasta jooksul võitles seal resideeruvate Briti vägedega, kogunes 1765. aasta oktoobris linnas nn templimaksu kongress.

Long Islandi lahing, suurim kokkupõrge [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] ajal, peeti 1776. aasta augustis täies ulatuses tänapäeva Brooklyni linnaosa territooriumil. Pärast lahingut, mille jooksul löödi ameeriklased taganema ja mille järel toimus teisi, väiksemaid kokkupõrkeid, sai linnast Briti Põhja-Ameerika operatsioonide sõjaline ja poliitiline baas. Linn oli kuni sõja lõpuni 1783. aastal lojalistidest põgenike paopaik. Ainus katse leida sõjale rahumeelne lahendus toimus 11. septembril 1776 Staten Islandil Conference House’is Ameerika delegaatide, sealhulgas [[Benjamin Franklin|Benjamin Franklini]], ja Briti kindrali Lord Howe’ kohtumisel. Üsna varsti pärast Briti okupatsiooni algust puhkes New Yorgis suur tulekahju, mille tagajärjel hävis umbes veerand linna hoonetest, teiste hulgas Kolmainu kirik (Trinity Church).<ref>Trinity Churchname="0AlKt" bicentennial celebration, May 5, 1897 By Trinity Church (New York, N.Y.) lk. 37</ref>

Kohe pärast sõda, 1785. aastal, kinnitas [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Konföderatsiooni]] kongress New Yorgi riigi pealinnaks. New York oli USA viimane pealinn konföderatsioonilepingu kehtimise ajal ja esimene pealinn pärast [[Ameerika Ühendriikide konstitutsioon]]i jõustumist. 1789. aastal toimus Wall Streetil asuvas Federal Hallis mitu olulist sündmust: ametisse vannutati Ameerika Ühendriikide esimene president [[George Washington]], oma esimesele istungile kogunesid nii [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] kui ka [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] ning kooskõlastati [[Bill of Rights (1791)|Ameerika Ühendriikide õiguste deklaratsiooni]] eelnõu.<ref>"The People's Vote: President George Washington's First Inaugural Speech (1789)name="aeeaX". U.S. News and World Report. Retrieved September 1, 2008.</ref> 1790. aastaks möödus New York rahvaarvu poolest [[Philadelphia|Philadelphiast]] ning sai USA suurimaks linnaks.

19. sajandil kujundasid linna oluliselt [[sisseränne]] ja arendustegevus.<ref>Ira Rosenwaike (1972).name="Population history of New York CityuqQmC". lk 55.</ref> 1811. aastal esitati nn maakonna ülema kaardiga (''Commissioners' Plan'') kontseptsiooniline arenguettepanek laiendada kogu Manhattanil tänavavõrku ning 1819. aastal ühendati Erie kanaliga Atlandi ookeani äärne sadam Põhja-Ameerika sisemaa ääretute põllumajandusturgudega.<ref>Bridges, Williamname="LFmca" (181 1). Map Of The City Of New York And Island Of Manhattan With Explanatory Remarks And References.; Lankevich (1998), lk. 67–68.</ref> Kohalikku poliitikat hakkas valitsema [[Tammany Hall]], Iiri immigrantide toel tegutsenud poliitiline ühendus.<ref>Mushkat, Jeromename="n8MX4" Mushkat (1990). Fernando Wood: A Political Biography. Kent State University Press. lk. 36. ISBN 0-87338-413-X.</ref>

1830. ja 1840. aastatel elas New Yorgis mitu väljapaistvat Ameerika kirjandustegelast, sealhulgas [[William Cullen Bryant]], [[Washington Irving]], [[Herman Melville]], [[Rufus Wilmot Griswold]], [[John Keese]], [[Nathaniel Parker Willis]] ja [[Edgar Allan Poe]]. Vana kaubandusaristokraatia avalikkusele orienteeritud liikmed tegid kuluaarides eeltööd [[Central Park|Central Parki]] rajamiseks, millest sai 1857. aastal Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark. Manhattanil ja Brooklynis elas märkimisväärselt palju vabasid mustanahalisi inimesi. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani, kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide rassidevahelise [[abolitsionism]]iliikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000 mustanahalise elaniku.<ref>"African-Americans in New York City, 1626–1863 by Leslie M. Harrisname="Yraby". Department of History at Emory University.</ref> Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane, kokku üle 200 000 inimese, sündinud Iirimaal.<ref>"Cholera in Nineteenth Century New Yorkname="xuQ9l". VNY, City University of New York.</ref>

Viha sõjaväekohustuse vastu [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] (1861–1865) ajal vallandas 1863. aastal nekrutite mässu, mis on Ameerika ajaloo üks verisemaid kodanikurahutusi.<ref>Cook, Adrianname="hv9IX" (1974). The Armies of the Streets: The New York City Draft Riots of 1863. lk. 193–195.</ref>

1898. aastal moodustati Brooklyni (mis oli seni iseseisev linn), New Yorgi maakonna (mis hõlmas ka Bronxi alasid), Richmondi maakonna ja Queensi maakonna lääneosa liitmisega kaasaegne New Yorgi linn.<ref>The 100name="powER" Year Anniversary of the Consolidation of the 5 Boroughs into New York City, New York City. Retrieved June 29, 2007.</ref> 1904. aastal avati [[metroo]], mis aitas ühendada uusi linnaosi. 20. sajandi esimesel poolel sai linnast maailma tööstus-, kaubandus- ja kommunikatsioonikeskus. Kuid selle eest tuli maksta oma hinda. 1904. aastal puhkes East Riveril sõitval aurulaeval General Slocum tulekahju, milles hukkus laeva pardal olnud 1021 inimest. 1911. aasta Triangle Shirtwaisti vabrikutulekahjus, linna suurimas tööstusõnnetuses enne Maailma Kaubanduskeskuse katastroofi 11. septembril 2001, hukkus 146 tekstiilitöötajat. Tulekahju mõjul hoogustus rahvusvahelise naisterõivaste õmblejate ametiühingu tegevus ning viidi sisse olulisi parandusi vabrikute ohutusnõuetesse.<ref>"Cornell University Library: Triangle Factory Firename="igDXq". Cornell University. Retrieved September 1, 2008.</ref>

New Yorgi värvilise elanikkonna moodustas 1890. aastal 36 620 inimest.<ref>Ira Rosenwaike (1972).name="Population history of New York City0ZBtr". lk. 78.</ref> 1920. aastatel oli New York suure rände ajal Ameerika lõunaosariikidest pärit [[afroameeriklased|afroameeriklaste]] peamine sihtkoht. 1916. aastaks oli New York koduks suurimale Aafrika juurtega linnakogukonnale Põhja-Ameerikas. Kuiva seaduse aegu õitses nn Harlemi renessanss, millega samaaegselt valitses suurem majandustõus ning linnasiluett täienes omavahel konkureerivate pilvelõhkujatega.

New Yorgist sai maailma rahvarikkaim linnastunud ala 1920. aastate alguses, mil selle rahvaarv ületas Londoni oma. 1930. aastate alguses kerkis suurlinna elanikkond üle 10 miljoni ja New Yorgist sai inimajaloo esimene megalinn.<ref>"New York Urbanized Area: Population & Density from 1800 (Provisional)name="4BHBM". Demographia.com. Retrieved July 8, 2009.</ref> [[Suur depressioon|Suure depressiooni]] rasketel aastatel valiti linnapeaks reformimeelne Fiorello LaGuardia ja pärast 80 tegevusaastat lõppes Tammany Halli poliitiline valitsemisaeg.<ref>Allen, Oliver E. (1993). name="Chapter 9: The DeclineU9tZe". The Tiger – The Rise and Fall of Tammany Hall. Addison-Wesley Publishing Company. ISBN 0-201-62463-X.</ref>

Tänu koju tagasi pöördunud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] veteranidele algas sõjajärgsetel aastatel majanduskasv ja Ida-Queensis arendati välja ulatuslikud hoonestusalad. Maailma juhtiva linnana väljus New York sõjast puutumatuna. Ameerika kui maailma mõjuvõimsaima majandusriigi eesotsas oli Wall Street. [[ÜRO]] peakorteri ehitus, mis lõppes aastal 1950, rõhutas veelgi New Yorgi poliitilist mõjukust. [[Abstraktne ekspressionism|Abstraktse ekspressionismi]] tähelend New Yorgis aitas linnal tõrjuda Pariis kunstimaailma keskuse kohalt.<ref>Burns, Ric (August 22, 2003). name="The Center of the World – New York: A Documentary Film (Transcript)WQcDu". PBS. Retrieved September 1, 2008.</ref>

1960. aastatel tekkisid New Yorgis majandusprobleemid ja suurenes kuritegevus, mis kestis kuni 1970. aastateni.<ref>Allan Tannenbaum. name="New York in the 70s: A RemembranceGwXSV". © The Digital Journalist. Retrieved 2011-12-18.</ref> Kuigi linna majanduslik olukord paranes 1980. aastatel tänu finantssektori taastumisele, jätkas kuritegevus kogu kümnendi vältel, kuni 1990. aastate alguseni, tõusuteed.<ref>Christopher Effgen (September 11, 2001). name="New York Crime Rates 1960–2009wLkzT". Disastercenter.com. Retrieved October 28, 2010.</ref> Tänu politsei kohalolekule ja slummide muutmisele keskklassi elurajoonideks hakkas kuritegevus 1990. aastatel tublisti vähenema. Aasiast ja Ladina-Ameerikast saabus Ameerikasse palju ümberasujaid ja uusi sisserändajaid. Linna majandusse ilmusid uued olulised sektorid, näiteks arvuti- ja internetitehnoloogia. Nii 2000. kui ka 2010. aasta rahvaloendusel purustas New Yorgi rahvaarv kõigi aegade rekordid.

Linn oli üks [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute]] sihtkohti ning [[Maailma Kaubanduskeskus]]e kokkuvarisemisel hukkus ligi 3000 inimest.<ref>"2008 9/11 Death Tollname="MuZWb". Associated Press. July 2008. Retrieved September 11, 2006.</ref> Sellele kohale ehitati uut kompleksi, mis hõlmab Ühe Maailma Kaubanduskeskust ([[One World Trade Center]]), 11. septembri memoriaalansamblit ja -muuseumi ning veel kolme tornhoonet bürooruumidele. Kompleks valmis 2014. aasta 3. novembril. Praegu on see ehitis 541 m pikk.<ref> name="Report: WTC Faces Up To 3-Year Delayqmv1V". Associated Press via New York Post. (New York, New York). June 30, 2008. Retrieved July 5, 2008.</ref>

[[Hudsoni jõgi]] voolab läbi Hudsoni oru New Yorgi lahte. New Yorgi ja Troy vahel moodustab jõgi suudmelahe. Hudsoni jõgi eraldab linna [[New Jersey|New Jerseyst]]. [[East River|East Riveri]] jõgi – loodetele alluv merekitsus – voolab välja Long Islandi väinast ning eraldab [[Bronx|Bronxi]] ja Manhattanit Long Islandist. [[Harlem|Harlemi jõgi]], mis on samuti tõusust ja mõõnast mõjutatav merekitsus East Riveri ja Hudsoni jõe vahel, eraldab suuremat osa Manhattanit Bronxist. Bronxi jõgi, mis voolab läbi Bronxi ja Westchesteri maakonna, on ainus mageveeline jõgi linnas.<ref>Berger, Joseph (July 19, 2010). name="Reclaimed Jewel Whose Attraction Can Be Perilous1SdC8". New York Times. Retrieved July 21, 2010.</ref>

Linna kogupindala on 1214 km², millest 425 km² moodustab veealune pind ja 789 km² on maismaa.<ref>"NYC Profilename="G2ss8" (PDF). New York City Department of City Planning. Retrieved May 22, 2008.</ref> Linna kõrgeim punkt on Todt Hill Staten Islandil (124,9 m ü.m.p.), mis on idaranniku kõrgeim tipp [[Maine|Maine'ist]] lõuna pool.<ref>Lundrigan, Margaretname="3Ylxh" (2004). Staten Island: Isle of the Bay, NY. Arcadia Publishing. p. 10. ISBN 0-7385-2443-3.</ref> Mäehari on kaetud peamiselt metsaga ja moodustab osa Staten Islandi rohelisest vööndist.

Vastavalt [[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsioonile]] valitseb New Yorgis niiske [[Lähistroopikavööde|lähistroopiline]] kliima (''Cfa'') ning 0 °C lävendi järgi on tegemist mandri kõige põhjapoolsema [[suurlinn|suurlinnaga]], kus valitseb selline ilmastu. Piirkonnas on aastas keskmiselt 234 vähesegi päikesepaistega päeva ehk keskmine päikesepaiste võimalus on 58%,<ref> name="WXPART4oK7bY". Public.asu.edu. Retrieved September 25, 2010.</ref> mis kokku teeb 2400–2800 päikesepaistelist tundi aastas.

Talved on külmad ja niisked ning valdavalt puhuvad maatuuled vähendavad [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] leevendavat mõju. Samas hoiavad Atlandi ookean ja [[Apalatši mäestik|Apalatši mägede]] osaline tuulevari linna talvel soojemana kui [[Põhja-Ameerika]] sisemaal samadel või väiksematel [[Laiuskraad|laiuskraadidel]] asuvaid linnu, nagu [[Pittsburgh|Pittsburghi]], [[Cincinnati]] ja [[Indianapolis|Indianapolist]]. Piirkonna külmima kuu jaanuari keskmine temperatuur on 0,1 °C. Samas võivad talvised temperatuurid mõne päeva jooksul kõikuda −12 °C-st kuni +10 °C-ni.<ref>"The Climate of New Yorkname="twav2". New York State Climate Office. Retrieved September 1, 2008.</ref> Kevad ja sügis on ettearvamatud ning ilm võib siis varieeruda jahedast soojani, kuigi tavaliselt valitseb neil aastaaegadel mõõdukas temperatuur ja madal õhuniiskus. Suved on reeglina kuumad ja niisked; juulikuu keskmine temperatuur on 24,7 °C. Öist ilma mõjutab sageli nn linna kuumasaare nähtus, mistõttu on igal suvel temperatuur keskmiselt 18 ööl üle 32 °C ning võib iga 4–6 aasta tagant ületada isegi 38 °C piiri.

Linnas sajab aastas 1260 mm sademeid, mis jaguneb ühtlaselt kogu aasta peale. Aastatel 1971–2000 sadas talvel keskmiselt 57 cm lund, kuid tavaliselt erineb see aastate lõikes märkimisväärselt.<ref> name="WeatherbasebZhEW". Weatherbase: Weather for New York, New York. Retrieved November 23, 2011.</ref> [[Orkaan|Orkaanid]] ja troopilised tormid on New Yorgi piirkonnas haruldased, kuid neid on siiski esinenud ning alati on võimalik, et need piirkonda tabavad. Kõige madalam temperatuur on registreeritud 9. veebruaril 1934 (−26 °C) ja kõige kõrgem 9. juulil 1936 (+41 °C).<ref>Monthly Weathername="9mbzZ" Averages and Records for New York, NY http://www.weather.com/outlook/travel/vacationplanner/vacationclimatology/monthly/USNY0996</ref>

! colspan="14" | New Yorgi ilmastikuandmed ([[Central Park]]), normid aastatel 1981-20101981–2010

New York on [[rahvaarv|rahvaarvult]] kõige suurem linn Ameerika Ühendriikides, 2011. aastal elas seal 8 244 910 inimest<ref name="nytimes.com">{{cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/04/05/nyregion/census-estimates-for-2011-show-population-growth-in-new-york.html|title=Population Growth in New York City Is Outpacing 2010 Census, 2011 Estimates Show|author=Sam Roberts|publisher=© 2012 The New York Times Company|date=5. aprill 2012|accessdate=2012-04-24}}</ref>. 2010. aasta USA rahvaloenduse andmetel elas linnas rekordarv inimesi – 8 175 133 – ehk 2,1% rohkem kui 2000. aastal, kui loendati 8 miljonit; seda on enam kui [[Los Angeles]]es ja [[Chicago]]s kokku<ref>{{cite web|urlname=http://quickfacts.census.gov/qfd/states/06/0644000lk.html|title=Los"0195J" Angeles city, California QuickLinks Demographic Profile from the 2010 Census:|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=2012-04-24}}</ref><ref>{{cite web|urlname=http://quickfacts.census.gov/qfd/states/17/1714000lk.html|title=Chicago"SUNwB" city, Illinois QuickLinks Demographic Profile from the 2010 Census:|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=2012-04-24}}</ref> ja rohkem kui San Francisco lahe piirkonnas<ref>{{cite web|urlname=http://www.bayareacensus.ca.gov/bayarea.htm|title=Bay"SFyIp" Area Census|publisher=MTC-ABAG Library, 101 Eighth St., Oakland, CA 94607|accessdate=2012-05-08}}</ref>. Kui [[Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo|rahvaloenduse büroo]] 2010. aasta andmed avaldas, vaidlustas linnapea [[Michael R. Bloomberg]] need viivitamata kui alaloendatud tulemuse.<ref name="Sam Roberts">{{cite news|url=http://www.nytimes.com/2011/03/25/nyregion/25census.html?_r=1&scp=9&sq=new%20york%20census%202010%20asians%20queens&st=cse|title=New York City's Population Barely Rose in the Last Decade, the Census Finds|author=Sam Roberts|date=24. märts 2011|accessdate=2011-05-01|work=The New York Times}}</ref> See arv moodustab umbes 40% New Yorgi osariigi elanikkonnast ja sama suure osa suurlinnapiirkonna rahvastikust. Demograafide 2006. aastal esitatud hinnangul küündib 2030. aastal New Yorgi rahvaarv 9,2–9,5 miljonini.[211] 2010. aastal oli linna elanikest 44% valgeid (33,3% muud kui hispaania keelt kõnelevaid valgeid), 25,5% [[mustanahalised|mustanahalisi]] (23% muud kui hispaania keelt kõnelevaid mustanahalisi) ning 12,7% [[asiaadid|asiaate]]. Kõikidesse rassidesse kuuluvad hispaania keelt kõnelevad elanikud moodustasid 28,6% rahvaarvust. Aastatel 2000–2010 olid asiaadid linna elanikkonna kõige kiiremini kasvav osa; muud kui hispaania keelt kõnelevate valgete arv vähenes 3% võrra, mis oli kümnendite jooksul registreeritud väikseim vähenemine; esmakordselt alates kodusõjast kahanes kümnendi jooksul ka mustanahaliste arv.<ref name="Sam Roberts" />

Kaks olulist punkti New Yorgi demograafias on [[rahvastikutihedus]] ja etniline mitmekesisus. 2010. aastal oli linna rahvastiku tihedus 10 630 inimest km² kohta, mille kohaselt on New York kõige tihedama asustusega üle 100 000 elanikuga omavalitsus USA-s. Samas on 2000. aasta rahvaloenduse andmetel mitu väikelinna lähedalasuvas [[Hudsoni maakond|Hudsoni maakonnas]] [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] veelgi tihedama asustusega.<ref>{{cite web|urlname=http://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&-context=gct&-ds_name=DEC_2000_SF1_U&-mt_name=DEC_2000_SF1_U_GCTPH1_ST7&-CONTEXT=gct&-tree_id=4001&-geo_id=04000US34&-format=ST-7%7CST-7S&-_lang=en|title=New"qDMwR" Jersey – Place and County Subdivision GCT-PH1. Population, Housing Units, Area, and Density: 2000|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=2011-05-01}}</ref> Geograafiliselt New Yorgi maakonnaga kattuva Manhattani linnaosa rahvastikutihedus on 25 846 inimest km² kohta<ref>{{cite web|urlname=http://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&-geo_id=04000US36&-_box_head_nbr=GCT-PH1&-ds_name=DEC_2000_SF1_U&-format=ST-2|title=New"oHCXf" York – County GCT-PH1. Population, Housing Units, Area, and Density: 2000|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=2011-10-01}}</ref>, mis teeb sellest kõige tihedamalt asustatud maakonna USA-s, sest see on suurem kui mis tahes üksiku Ameerika linna asustustihedus<ref>[http://gislounge.com/features/aa041101c.shtml name="Population Densityc5NVH"], Geographic Information Systems&nbsp;– GIS of Interest. Accessed 2007-05-17. "What I discovered is that out of the 3140 counties listed in the Census population data only 178 counties were calculated to have a population density over one person per acre. Not surprisingly, New York County (which contains Manhattan) had the highest population density with a calculated 104.218 persons per acre."</ref> .

New Yorgi rahvastik on erakordselt mitmekesine.[215] Ajaloo jooksul on linn olnud peamine sisserändajate saabumise koht, näiteks aastatel 1892–1924 saabus Euroopast [[Ellise saar|Ellise saare]] kaudu Ameerikasse üle 12 miljoni sisserändaja.<ref>"[http://www.usatoday.com/news/nation/2008-09-23-ellis-island_N.htm Ellis Island strives to tell more complete immigration story]name="odmKM". [[USA Today]]. September 24, 2008.</ref> Et kirjeldada tihedalt asustatud sisserändajate elukvartaleid Lower East Side’is, tekkis mõiste „sulatusahi”. 1900. aastaks moodustasid suurima sisserändajate rühma sakslased, kellele järgnesid iirlased, juudid ja itaallased.<ref>"[http://www.1911encyclopedia.org/New_York_(City) New York City]name="Os8NJ". 1911 Encyclopædia Britannica.</ref> 1940. aastal moodustasid valged 92% linna elanikkonnast.<ref>{{cite web|titlename=Race"ba5oe" and Hispanic Origin for Selected Cities and Other Places: Earliest Census to 1990|publisher=U.S. Census Bureau|url=http://www.census.gov/population/www/documentation/twps0076/twps0076.html}}</ref>

Linna rahvastikust umbes 36% on sündinud mõnes muus riigis.<ref name="NYC immigration">{{cite web|title=The Newest New Yorkers: 2000 |publisher=[[New York City Department of City Planning]] |year=2005 |url=http://www.nyc.gov/html/dcp/pdf/census/nny_briefing_booklet.pdf |format=PDF |accessdate=2008-09-01}}</ref> Ameerika linnade hulgas on selliste inimeste osakaal suurem üksnes [[Los Angeles|Los Angeleses]] ja [[Miami|Miamis]].[220] Aga kui nimetatud linnades on sisserändajate kogukondades ülekaalus mõned üksikud rahvused, siis New Yorgis ei domineeri mitte ükski päritolumaa ega -piirkond. Esikümne riikidest, kust on pärit välismaal sündinud ja nüüd New Yorgi suurlinnapiirkonnas elavad inimesed, moodustavad [[Dominikaani Vabariik]], [[Hiina]], [[Jamaica]], [[Mehhiko]], [[India]], [[Ecuador]], [[Itaalia]], [[Haiti]], [[Colombia]] ja [[Guyana]].<ref>{{cite web|titlename=Appendix"77u2b" Table 5-4: Ten Largest Sources of the Foreign-Born by County New York Metropolitan Region, 2000 |publisher=New York City Department of City Planning |year=2005 |url=http://home2.nyc.gov/html/dcp/pdf/census/nny_table_5_4.pdf |format=PDF |accessdate=2007-03-26}}</ref> New Yorgi piirkond on endiselt peamine „värav”, mille kaudu seaduslikult saabuvaid sisserändajaid USA-sse lubatakse.<ref>{{cite web|url=http://www.dhs.gov/files/statistics/publications/LPR11.shtm|titlename=Yearbook"PqQ1T" of Immigration Statistics: 2011 Supplemental Table 2|publisher=U.S. Department of Homeland Security|accessdate=2012-04-26}}</ref><ref>{{cite web|urlname=http://www.dhs.gov/files/statistics/publications/LPR10.shtm|title=Yearbook"5eHFA" of Immigration Statistics: 2010 Supplemental Table 2|publisher=U.S. Department of Homeland Security|accessdate=2012-04-26}}</ref><ref>{{cite web|urlname=http://www.dhs.gov/files/statistics/publications/LPR09.shtm|title=Yearbook"Vm2vR" of Immigration Statistics: 2009 Supplemental Table 2|publisher=U.S. Department of Homeland Security|accessdate=2012-04-26}}</ref>

New Yorgis on üle 110 km² linnale kuuluvaid [[Park|parke]] ja 23 km avalikke randu.<ref>"Mayor Giuliani Announces Amount of Parkland in New York City has Passed 28,000-acre Markname=". New York City Mayor's Office. February 3, 1999. Retrieved September 1, 2008.; lDzAF"Beaches". New York City Department of Parks & Recreation. Retrieved September 1, 2008.</ref> Kõnealustele pargialadele lisandub kümneid ruutkilomeetreid riigile ja osariigile kuuluvaid parke.

Riiklik parkide talitus haldab [[Vabadussammas|Vabadussamba rahvusmonumenti]] ja [[Ellise saar|Ellise saare]] immigratsioonimuuseumi, mis mõlemad asuvad [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] ja [[New Jersey osariik|New Jersey]] osariigis. Sadamas ühendab neid omavahel New Yorgi linnas paiknev Governors Islandi rahvusmonument. [[Manhattan|Manhattani saarel]] asuvatest ajaloolise väärtusega paikadest hallatakse föderaalselt Castle Clintoni riiklik mälestusmärki, [[Bill of Rights (1791)|Federal Halli]] riiklikku memoriaalansamblit, [[Theodore Roosevelt|Theodore Roosevelti]] sünnikohta, [[Ulysses S. Grant|kindral Granti]] riiklikku memoriaalansamblit (nn „Granti mausoleumi” – Grant's Tomb), aafriklaste kalmistu riiklikku mälestusmärki ning Hamilton Grange’i riiklikku memoriaalansamblit. Stonewall Inn Greenwich Village’is, kus algatati tänapäeva liikumine geiõiguste kaitseks, on tähistatud riikliku ajaloolise vaatamisväärsusena.<ref>"Workforce Diversity The Stonewall Inn, National Historic Landmark National Register Number: 99000562name="HJmcg". National Park Service, U.S. Department of the Interior. Retrieved April 30, 2011.</ref>

*'''[[Central Park]]''' [[Manhattan|Manhattanil]] (3,57 km²) on külastatavaim park [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] – igal aastal käib seal 25 miljonit inimest.<ref>"City Park Factsname="IH3Mw". The Trust for Public Land, Center for City Park Excellence. June 2006. Retrieved September 1, 2008.[</ref> Pargis on tohutu hulk huvipakkuvaid kohti: mitu järve ja tiiki, kaks liuvälja, [[Central Parki loomaaed]], Central Parki talveaed, 0,43 km² hõlmav [[Jackie Onassise nimeline veehoidla]]. Siseatraktsioonide hulka kuuluvad [[Belvedere’i loss]] ja selles asuv looduskeskus, "Rootsi majakese" marionetiteater (Swedish Cottage Marionette Theatre) ja ajalooline karussell.

*'''Prospect Parkis''' [[Brooklyn|Brooklynis]] 360 000 m²suurune aas, järv ja ulatuslikud metsaalad. Pargis asub ajalooline Battle Pass, mis paistis silma [[Long Island|Long Islandi lahingus]].<ref>"General Informationname="udtPb". Prospect Park Alliance. Retrieved September 1, 2008.</ref>

*28 km² ehk enam kui ühte viiendikku [[Bronx|Bronxi]] territooriumist katavad haljasalad ja pargid, mille hulgas on Van Cortlandti park, Pelham Bay park, [[Bronxi loomaaed]] ning [[New Yorgi botaanikaaed]].<ref>Ladies andname="o9aVh" gentlemen, the Bronx is blooming! by Beth J. Harpaz, Travel Editor of The Associated Press (AP), June 30, 2008, retrieved on July 11, 2008</ref>

*'''[[Manhattan]]''' (New Yorgi maakond; rahvaarv 2009. aastal hinnanguliselt 1 629 054)<ref>U.S. Censusname="Znt8w" Bureau, Population Division, Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36)] and Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01), Release Date: June 2010, retrieved on July 31, 2010</ref> on kõige tihedamalt asustatud linnaosa ning seal asuvad [[Central Park]] ja enamik linna [[Pilvelõhkuja|pilvelõhkujaid]]. Manhattan on linna rahanduskeskus ning paljude suurkorporatsioonide peakorteri, [[ÜRO]], mitme mõjuvõimsa ülikooli ja paljude kultuuriobjektide asukoht. Manhattani saab üldiselt jagada Alam-Manhattaniks (Lower Manhattan), kesklinnaks (Midtown) ja äärelinnaks (Uptown). Central Park jagab Manhattani põhjaosa idaosaks (Upper East Side) ja lääneosaks (Upper West Side). Pargist põhja pool asub [[Harlem]].

*'''[[Bronx]]''' (Bronxi maakond; rahvaarv 1 397 287)<ref>U.S. Censusname="qdeP5" Bureau, Population Division, Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36) and Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01), Release Date: June 2010, retrieved on July 31, 2010</ref> on New Yorgi kõige põhjapoolsem linnaosa. Seal asub Yankee Stadium (pesapallimeeskonna [[New York Yankees]] kodustaadion) ning suurim elamuarenduskooperatiiv Ameerika Ühendriikides – Co-op City. Peale väikese osa Manhattanist, mida tuntakse kui [[Marble Hill]], on Bronx linna ainus rajoon, mis paikneb USA mandriosas. Linnaosas asub ka [[Bronxi loomaaed]], USA suurim linnaloomaaed, mis hõlmab 1,07 km² ja kus elab üle 6000 looma.<ref>Ward, Candacename="n0hzM" (2000). New York City Museum Guide. Dover Publications. lk. 72. ISBN 0-486-41000-5.</ref> Bronx on [[Räpp|räpp]]- ja [[hiphop]]kultuuri sünnikoht.

*'''[[Brooklyn]]''' (Kingsi maakond; rahvaarv 2 567 098)<ref>U.S. Censusname="Znt8w" Bureau, Population Division, Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36)] and Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01), Release Date: June 2010, retrieved on July 31, 2010</ref> [[Long Island|Long Islandi]] läänetipus on linna kõige rahvarikkam linnaosa, mis oli iseseisev kuni 1898. aastani. Brooklyni tuntakse tema kultuurilise, sotsiaalse ja etnilise mitmekesisuse, sõltumatu kunstimaastiku, erinevate naabruskondade ning linnaosale tüüpilise arhitektuuripärandi poolest. Samuti on see ainus linnaosa peale Manhattani, kus eksisteerivad eripalgelised kesklinnarajoonid. Linnaossa kuuluvad pikk rannariba ja [[Coney Island]], kuhu 1870. aastatel rajati riigi üks esimesi puhkealasid.

*'''[[Queens]]''' (Queensi maakond; rahvaarv 2 306 712)<ref>U.S. Censusname="qdeP5" Bureau, Population Division, Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36) and Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01), Release Date: June 2010, retrieved on July 31, 2010</ref> on territooriumi poolest suurim linnaosa ja etniliselt kõige kirevam maakond USA-s. Oma kiire kasvu tõttu võib sellest peagi saada Brooklyni asemel kõige rahvarikkam linnaosa. Kuigi ajalooliselt oli tegemist hollandlaste asutatud linnakeste ja külade kogumiga, on linnaosa tänapäeval valdavalt keskklassi elurajoon. Queensi maakond on ainus suurmaakond Ameerika Ühendriikides, kus [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] mediaansissetulek (ca 52 000 $ aastas) on suurem kui valgetel ameeriklastel.<ref>Roberts, Sam (January 10, 2006). name="Black Incomes Surpass Whites in QueensjiL5M". The New York Times. Retrieved September 1, 2008.</ref> Queensis asub pesapallimeeskonna [[New York Mets]] kodustaadion Citi Field ning seal toimuvad igal aastal [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtised meistrivõistlused tennises]]. Samuti paikneb seal kaks kolmest suuremast New Yorgi suurlinnapiirkonda teenindavast lennujaamast: [[LaGuardia lennujaam]] ja [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]]. (Kolmas on Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam [[New Jersey osariik|New Jerseys]] [[Newark|Newarkis]].)

*'''[[Staten Island]]''' (Richmondi maakond; rahvaarv 491 730)<ref>U.S. Censusname="qdeP5" Bureau, Population Division, Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36) and Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01), Release Date: June 2010, retrieved on July 31, 2010</ref> on viiest maakonnast kõige eeslinlikum. Staten Islandit ühendab Brooklyniga Verrazano-Narrowsi sild ja Manhattaniga tasuta Staten Islandi praam. Viimane praam on üks New Yorgi populaarseimaid turismiatraktsioone, sest sealt võib näha kordumatuid vaateid [[Vabadussammas|Vabadussambale]], Ellise saarele ja Alam-Manhattanile. Staten Islandil asub ka 10 km² hõlmav roheline vöönd (Greenbelt), kus on 45 km ulatuses matkaradu ja linna üks kõige viimaseid puutumatuid metsi.<ref>"Staten Island Greenbelt | New York-New Jersey Trail Conferencename="LtGC5". Nynjtc.org. Retrieved October 28, 2010.</ref> Rohelisse vööndisse, mis rajati 1984. aastal eesmärgiga kaitsta saare loodusalasid, kuulub seitse linnaparki.

<center>"Kultuur on õhus just nagu ilmgi." – Tom Wolfe <ref>"Speeches: Tom Christopher Exhibit Openingname="5qhaB" (Press release). Consulate General of the United States: Frankfurt, Germany. May 9, 2007. Archived from the original on July 23, 2007. Retrieved September 1, 2008.</ref></center>

{{viited}}|2|allikad=