OSB: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida:
=== Kasutusalad ===
OSB on heade mehaaniliste näitajatega materjal, mis võimaldab
=== Tootmine ===
OSB-d toodetakse laiade plaatidena, mis koosnevad ristisuunalistest kokku pressitud ristkülikukujulistest õhukestest puitlaastude kihtidest. Sideainena kasutatakse vaha ja sünteetilist vaiguliimi (95% puitu, 5% vaha ja vaiku). Kasutatavad tüüpvaigud sisaldavad fenoolformaldehüüdi, melamiiniga rikastatud uureaformaldehüüde või isotsüanaadi, mis on kõik niiskuskindlad sideained. Euroopas on levinud sideainete kombineerimine, sisekihtides fenoolformaldehüüdvaiku ja pindmistes kihtides melamiiniga rikastatud uureaformaldehüüdvaiku. Sellise meetodi eelisteks on kokkupressimise tsüklite arvu vähendamine ning siledam ja esteetilisem pind.
Plaadikihtide tarbeks purustatakse puit ribastatud massiks, mille järel kiud tootmisliinil ühesuunaliseks raputakse ning hakkab moodustuma veel kokku pressimata plaadimass. Puitlaastude pindmised kihid paigutuvad plaadil jõu telgedega samasuunaliselt, samas sisemised kihid on ristsirgelised. Üksteise peale laotud kihtide arv sõltub valdavalt plaadi plaanitavast paksusest ning tootmisaparaatide võimalustest. Puitlaastkihtide mass liigub kuumpressi alla, kus laastud surutakse kokku ja seotakse omavahel kuumaktiveerimise ja laastudele kantud vaigu kõvendamise teel. Seejärel lõigatakse plaadimassist välja lõpliku suurusega plaadid. Valdav osa OSB plaate toodetakse USA ja Kanada suurtehastes, millest suurimates toodetakse üle 93 000 ruutmeetri OSB’d päevas.
| |||