Andesiit: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:24-Stewart Peak andesite.jpg|thumb|Kahekümne seitsme miljoni aasta vanused andesiitsed [[laavavool]]ud [[Stewart Peak|Stewarti vulkaanil]] [[USA]]-s.<ref>{{netiviide |Failitüüpname=PDF"TZEZe" |URL= http://pubs.usgs.gov/imap/i2799/photos/24-Stewart_Peak_andesite.html |Pealkiri=Stewart Peak andesite |Autor=[[USGS]]}}</ref><ref>{{netiviide |URLname="4C6Oe" http://pubs.usgs.gov/imap/i2799/data/pdf/i2799_sheet4.pdf |Pealkiri=USGS Geologic Investigations Series I-2799, sheet 4 (map units) |Autor=USGS |Failitüüp=PDF}}</ref>]]

Andesiit on [[basalt|basaldi]] järel kõige levinum vulkaaniline kivim.<ref>{{netiviide |URLname="JQWux" http://www.enotes.com/earth-science/andesite |Pealkiri=Andesite |Autor=Lerner, K. Lee & Lerner, Brenda W. (2003) |Väljaanne=eNotes.com |Keel=inglise keeles}}</ref><ref>Morrissey, Meghanname="2yfbm" M. & Mastin, Larry G. (1999). Vulcanian eruptions. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 463–475. ISBN 012643140X</ref> Andesiit on kõige levinum [[subduktsioonivöönd]]i [[vulkanism]]i produkt<ref>Gill, Jname="Lq4Qf" B. (1981). Orogenic andesites and plate tectonics. New York, Springer-verlag.</ref> ning on seetõttu eriti iseloomulik [[Vaikne ookean|Vaikset ookeani]] ümbritsevale [[Vaikse ookeani tulerõngas|tulerõngale]]. Siiski ei pea andesiit esinema tingimata just subduktsioonivööndi [[tektooniline režiim|tektoonilises režiimis]], sest andesiiti defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste järgi. Valdavalt andesiitse [[laava]]ga [[vulkaan]]id on [[vulkaanipurse|plahvatusliku iseloomuga]] ning tekitavad lisaks laavale ka suures koguses [[tefra]]t. Andesiitse laavaga vulkaanipursked võivad olla väga ohtlikud ja võimsad, sageli kaasneb nendega ka [[lõõmpilv]]ede teke.<ref>McGraw-Hill Concisename="dLOYF" Encyclopedia of Earth Science. McGraw-Hill (2004). Lk 22. ISBN 0071439544</ref>

[[Ajalooline aeg|Ajaloolise aja]] kõige võimsamad vulkaanipursked on olnud valdavalt andesiitse koostisega purskematerjaliga. Nende hulka kuuluvad [[Tambora]] ([[1815]]),<ref name="mcgraw">Gamble, John. (2007). Andesite. Entsüklopeedias McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill. Köide 1 (A–ANO). Lk 654–657. ISBN 0071441433</ref> [[Krakatau]] ([[1883]]),<ref name="mcgraw">Gamble, John. (2007). Andesite. Entsüklopeedias McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill. Köide 1 (A–ANO). Lk 654–657. ISBN 0071441433</ref> [[Pelée]] ([[1902]]),<ref name="mcgraw">Gamble, John. (2007). Andesite. Entsüklopeedias McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill. Köide 1 (A–ANO). Lk 654–657. ISBN 0071441433</ref> [[Katmai]] ([[1912]]),<ref>Wood, C.A.name="SEfqM" and Kienle, J. (editors) (1990) Volcanoes of North America: United States and Canada, Cambridge, Cambridge University Press, ISBN 0-521-36469-8, page 70.</ref> [[Saint Helens]] ([[1980]])<ref name="mcgraw">Gamble, John. (2007). Andesite. Entsüklopeedias McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill. Köide 1 (A–ANO). Lk 654–657. ISBN 0071441433</ref> ja [[Pinatubo]] ([[1991]]).<ref name="mcgraw">Gamble, John. (2007). Andesite. Entsüklopeedias McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill. Köide 1 (A–ANO). Lk 654–657. ISBN 0071441433</ref> Ehkki basalt ja basaltset materjali purskavad vulkaanid on andesiitseist levinumad, on andesiitsed vulkaanid märksa enam tuntud, sest nende pursked on sageli plahvatuslikud, sellal kui basalti purskavad vulkaanid tegutsevad palju rahulikumalt ning väga sageli on need inimsilma eest varjatud, asudes [[ookean]]ide sügavuses.

Nimetus "andesiit" on tuletatud [[Andid]]e [[mäestik]]u järgi.<ref name="tomkeieff">Tomkeieff, S. I. (1983). Dictionary of Petrology. John Wiley & Sons. Lk 27. ISBN 0471101591</ref> Andid asuvad subduktsioonivööndi kohal, mistõttu esineb seal rohkelt andesiitset vulkaanilist materjali. Andesiit on kõige levinum vulkaaniline kivim Andide mäestikus.<ref name="compmagma">Rogers, Nick & Hawkesworth, Chris (1999). Composition of Magmas. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 115–131. ISBN 012643140X</ref> Andesiidile andis nime [[Saksamaa|saksa]] [[geoloog]] [[Christian Leopold von Buch]] aastal [[1836]], uurides [[Berliini ülikool]]i [[mineraloogia|mineraloog]]i [[Gustav Rose]] poolt [[Lipari saared|Lipari saartelt]] toodud kivimiproove ja võrreldes neid [[Alexander von Humboldt]]i, [[Franz Julius Ferdinand Meyen]]i ning [[Eduard Friedrich Poeppig]]i poolt Andidest kaasa toodud kivimitega.<ref> F.name="y4raP" Loewinson-Lessing: Petrographisches Lexikon, Repertorium der petrographischen Termini und Benennungen. Jurjew [Dorpat] 1893, lk. 14.</ref> Von Buch nimetas andesiidiks [[päevakivi]] ([[albiit]]i) ja [[küünekivi]] sisaldavaid vulkaanilisi kivimeid.<ref>Buch, L.name="M1dTR" von. (1836). Über Erhebungscrater und Vulkane. Annalen der Physik und Chemie. Leipzig. 37. Lk 169–190.</ref> Von Buch pidas andesiiti [[trahhüüt|trahhüüdi]] [[erim]]iks, mis koosneb küünekivist ja albiidist, erinedes tavalisest trahhüüdist, mis koosneb peamiselt küünekivist ja [[sanidiin]]ist. Termin "andesiit" kadus siiski paariks aastakümneks käibelt, sest Gustav Rose näitas, et andesiidiks nimetatud mineraalis sisalduv päevakivi ei ole albiit.{{sfn|Young|2003|p=109}}

"Andesiidi" tõi geoloogilisse terminoloogiasse tagasi [[Justus Roth]], kes [[1861]]. aastal täpsustas mõiste definitsiooni. Ta pidas oluliseks kivimis sisalduvate [[päevakivi]]de koostist. Roth nimetas kivimit andesiidiks siis, kui selles sisalduv [[plagioklass]] on [[oligoklass]]i (oligoklass hõlmas sel ajal ka [[andesiin]]i<ref name="tomkeieff" />) koostisega.<ref>Roth, J.name="jk0Sf" (1861). Die Gesteinanalysen, XLV. Wilhelm Herz, Berlin.</ref> [[Ferdinand Zirkel]] ([[1894]]) aga ei pidanud plagioklassi koostist definitsiooni seisukohalt oluliseks. Ta nimetas andesiidiks [[augiit]]i ja plagioklassi sisaldavaks vulkaaniliseks kivimit, mis ei sisalda [[oliviin]]i.<ref>Zirkel, F.name="Lt2G8" (1894). Lehrbuch der Petrographie (2. trükk). Wilhelm Engelmann, Leipzig. Köide 2. Lk 595, 802, 806.</ref> Seega eristas ta andesiiti basaldist just oliviini järgi, mis on basaldis enamasti küllaltki tavaline mineraal. Uuesti määratletud andesiidi [[stratotüüp]] asub [[Argentina]]s [[Catamarca provints]]is Andide mäestikus; selle defineeris [[Walter Ehrenreich Tröger]].<ref>Ehrenreich Tröger:name="OV8KP" Spezielle Petrographie der Eruptivgesteine. Berlin 1935, S. 142, Nr. 324.</ref>

Hiljem on basaldil ja andesiidil taas keemilise koostise järgi vahet tehtud. [[Henry Washington]] nimetas kivimit andesiidiks siis, kui [[raud]]a ja [[magneesium]]i sisaldavate [[CIPW|normatiivsete mineraalide]] osatähtsus on väiksem kui 37,5 protsenti.<ref>Washington, H.name="qM6ti" S. (1923). Amer. J. Sci., 205, 409.</ref> Ka [[James Shand]] kasutas sarnast meetodit. Andesiidiks nimetas ta kivimit, mille [[kivimi modaalne mineraloogiline koostis|modaalsest mineraloogilisest koostisest]] moodustavad raua- ja magneesiumisilikaadid vähem kui 30 protsenti.<ref>Shand, S.name="qqw6S" J. (1927). Eruptive Rocks. Murby, London. Lk 184.</ref> Alates [[1888]]. aastast peetakse andesiiti ilma [[kvarts]]ita [[dioriit|dioriidi]] vulkaaniliseks analoogiks.<ref>Teall, J.name="lZxXx" J. H. (1888). British Petrography. Dulau, London. Lk 254, 257.</ref>

Tänapäevane andesiidi definitsioon on sarnaselt teiste tardkivimite omadega [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing|Rahvusvahelise Geoloogiaühingu]] (IUGS) tardkivimite süstemaatika alakomisjoni (''Subcommission on the Systematics of Igneous Rocks'') poolt välja töötatud.<ref>Streckeisen, A.name="MAqEe" (1978). Classification and nomenclature of volcanic rocks, lamprophyres, carbonatites and melilitic rocks. Neues Jahrb. Mineral. Abhandl. 134. Lk 1–14.</ref>{{sfn|Le Maitre|2005}}

Kui [[kivimi modaalne mineraloogiline koostis]] on määratud, siis klassifitseeritakse andesiiti [[QAPF-diagramm]]i kasutades järgmiselt: Q/(Q+A+P) on vahemikus 0–20%, F/(F+A+P) on vahemikus 0–10%, P/(A+P) on suurem kui 65% ning M on väiksem kui 35%.<ref name="jackson">Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 24. ISBN 0922152349</ref> Q, A, P, F ja M on vastavalt [[kvarts]], [[leelispäevakivi]], [[plagioklass]], [[feldšpatoidid]] ja [[värvilised mineraalid]] (peamiselt pürokseenid, [[amfiboolid]], [[biotiit]] ja [[oliviin]]). Värviliste mineraalide osatähtsus eristab andesiiti antud juhul basaldist, mille värviliste mineraalide osatähtsus on suurem kui 35%.<ref>Jackson, J.name="3rh8Z" A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 54. ISBN 0922152349</ref>

Kuni IUGSi tardkivimite süstemaatika alakomisjoni loomiseni ei olnud tardkivimite nimetamine reguleeritud. Selle tulemuseks on tohutu kogus termineid ning üle tuhande defineeritud kivimtüübi.{{sfn|Le Maitre|2005|p=2}} Paljusid neist loetakse tänaseks vananenuiks või kasutatakse väga harva. Ka andesiidil on mitmeid sünonüüme ning kitsamalt defineeritud [[erim]]eid; samuti on andesiidi hulka loetud erimeid, mis on tänaseks määratud mõneks teiseks kivimiks. Andesiidi erimite (nii praeguste kui ka ajalooliste) hulka kuuluvad: [[alboraniit]],<ref>[http://archive.org/stream/nomenclaturepet00holmgoog/nomenclaturepet00holmgoog_djvu.txt name="sT1zb"The nomenclature of petrology, with references to selected literature"]</ref> [[amboniit]], [[andesiitkivim]], [[andesitoid]], [[auganiit]], [[bandaiit]], [[beringiit]], [[boniniit]], [[doreiit]],<ref name="mcbirney">McBirney, Alexander R. (1990). Andesite and dacite. Entsüklopeedias D. R. Bowes (Toim.), The Encyclopedia of Igneous and Metamorphic Petrology (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 18–22. ISBN 0442206232</ref> [[esterelliit]],{{sfn|Iddings|1913|p=195}} [[felsoandesiit]], [[inninmoriit]],<ref name="mcbirney" /> [[iseniit]],{{sfn|Iddings|1913|p=192}} [[islandiit]],<ref name="mcbirney" /> [[karmeloiit]],{{sfn|Iddings|1913|p=195}} [[kohalaiit]], [[kumbraiit]],<ref name="mcbirney" /> [[kuseliit]],{{sfn|Iddings|1913|p=196}} [[mondhaldeiit]],{{sfn|Iddings|1913|p=193}} [[mugeariit]],{{sfn|Iddings|1913|p=193}} [[ortleriit]],{{sfn|Iddings|1913|p=195}} [[ortoandesiit]], [[sakalaviit]], [[sanakiit]], [[santoriniit (andesiit)|santoriniit]], [[sanukiit]], [[suldeniit]], [[šastaliit]],<ref name="mcbirney" /> [[šošoniit]],{{sfn|Iddings|1913|p=192}} [[tomatsiit]], [[ungariit]],<ref name="mcbirney" /> [[vaiselbergiit]]<ref name="Le_Maitre">[https://code.google.com/p/limin7/downloads/detail?name=Igneous%20rocks%20-%20A%20Classification%20and%20Glossary%20of%20Terms%28Maitre%2C%202002%29.pdf&can=2&q= "Igneus rocks: a classification and glossary of terms." R. W. Le Maitre lk. 156]</ref> ja [[volõniit]].{{sfn|Iddings|1913|p=196}}

Värske murenemata andesiit on enamasti tumehalli värvi. Murenedes võib kivim selles sisalduvate [[raud|rauaosakeste]] [[oksüdeerumine|oksüdeerumise]] tõttu omandada pruuni või isegi punaka ilme. Mida heledam andesiit, seda enam sisaldab ta [[ränidioksiid]]i. Orogeenne ehk subduktsioonivööndi andesiit on peaaegu alati [[porfüüriline struktuur|porfüürilise struktuuriga]].<ref name="mcbirney" /> [[Kivimi põhimass]] koosneb nii peenikestest mineraaliteradest, et neid on isegi mikroskoobi abiga keeruline määrata. Peenikese põhimassi sees paiknevad palju suuremad [[fenokristall]]id, mis kuuluvad tavaliselt plagioklassile, [[pürokseen]]ile, [[raudoksiidid|raua]]- ja [[titaanioksiidid]]ele, [[biotiit|biotiidile]] ja küünekivile; sagedased lisandid on [[magnetiit]], [[tsirkoon]], [[apatiit]], [[ilmeniit]] ja [[granaadid]].<ref>Blatt, Harveyname="A7Bz6" and Robert J. Tracy, 1996, Petrology, Freeman, ISBN 0-7167-2438-3</ref> Andesiit võib sisaldada ka kristallstruktuurita [[vulkaaniline klaas|vulkaanilist klaasi]] ja [[allaniit]]i. Tüüpilise maapealsetes tingimustes tardunud andesiidi massist moodustavad fenokristallid umbes 30 protsenti.<ref>Wallace, Paulname="xxA7c" & Anderson, Jr., Alfred T. (1999). Volatiles in Magma. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 149–170. ISBN 012643140X</ref>

|colspan=11|<small style="font-size:95%;">''Numbrid on keskmistatud 2600 analüüsitud andesiiditüki alusel.''</small><ref>Le Maitre,name="jNtvJ" R. W. (1976). The chemical variability of some common igneous rocks. J. Petrol. 17:589–637.</ref>

Ränivaesemad kivimid sisaldavad suuremas koguses raskemaid elemente, näiteks rauda. Seetõttu on ka basaldi tihedus pisut suurem kui andesiidil. Basaltne magma saab maakoores tõusta nii kõrgele, kui lubab tema ujuvus selle suhtes.<ref name="compmagma" /> Paksust ning suhteliselt väikse tihedusega mandrilisest maakoorest on basaldil raskem läbi murda, mis ongi üks põhjusi, miks pole basalt mandritel nii levinud kui ookeanides. Näiteks andesiidile nime andnud Andide alune maakoor on umbes 60 kilomeetri paksune, mistõttu basalti seal praktiliselt ei esinegi.{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=39}} Kui basaltne magma seguneb mandrilise maakoore materjaliga, muutub ta koostis andesiitsemaks ja tihedus väiksemaks ning seeläbi on magmal võimalik kõrgemale liikuda. Lisaks rikastub sulav materjal ookenis esinenud [[sete]]te mõjul [[kaalium]]i, [[baarium]]i ja [[tina]]ga; erinevate komponentide vahekord ei ole aga täpselt teada.<ref>Eiler, J.M.name="mPnDy" (2003). Inside the Subduction Factory. San Francisco: AGU Geophysical Monograph 138.</ref>

Basaltne magma, mis [[riftivöönd]]ites [[konvektsioon]]iga kõrgemale tõustes moodustab ookeanipõhja, on väga väikse veesisaldusega (vähem kui 0,5%{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=95}}). Andesiitsest subduktsioonivööndi magmast moodustab vesi aga kuni 6 protsenti.<ref>Sigurdsson, H.name="aSXxs" (1999). Introduction. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 1–13. ISBN 012643140X</ref> See vesi on pärit subdutseerunud laamast, mille ümberkristalliseeruvad mineraalid vee vabastasid. Vabanenud vesi aitab basaldi sulamisele kaasa ning liigub koos magmaga ülespoole. Kui rõhk ülespoole liikudes väheneb, hakkab magmas lahustunud vesi moodustama gaasimulle, sest vedelike lahustuvus gaasides halveneb rõhu langedes. Merepinnal on gaasilise vee ruumala [[keemistemperatuur]]il üle 1600 korra suurem vedela vee ruumalast.<ref>{{netiviide | URL name="WchNG" http://www.lsbu.ac.uk/water/data.html| Pealkiri = Water Structure and Science| Autor = Martin Chaplin| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = London South Bank University| online = | Keel = inglise keeles}}</ref><ref>Verma, M.name="EVIGe" P. (2003). Steam tables for pure water as an ActiveX component in Visual Basic 6.0. Computers Geosci. 29, 1155–1163.</ref> See on peamiseks põhjuseks, miks ookeanide keskahelikes pole praktiliselt üldse plahvatuslikke purskeid, sest puudub pingeid tekitav veeaur, mistõttu basaltne ning vedel laava võib rahulikult merepõhja voolata. Veega laetud subduktsioonivööndi magma ei leia aga tihti [[kraater|kraatrist]] rahulikku väljapääsu. Plahvatuslikkust võimendab ränirikka laava suurem viskoossus, mis ei lase tekkinud gaasimullidel magmast vabalt välja liikuda. Äärmuseni viidud pinged vabanevad lõpuks plahvatuslike vulkaanipursete näol, mille käigus on esmasteks purskeproduktideks tavaliselt vulkaanilised gaasid ning gaaside poolt pihustatud magma fragmendid, mida kokkuvõtvalt nimetatakse tefraks. Kui vulkaan on nö hääle puhtaks köhinud, võivad järgneda ka näiteks andesiitse koostisega [[laavavool]]ud.{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=99}}

Andesiitse laava temperatuur kraatrist väljumise hetkel on 950–1170 °C. Tihedus pursketemperatuuril (ilma vesiikuliteta) on 2450 kg/m³ ning [[viskoossus]] 10⁴–10⁷ [[Paskalsekund|Pa·s]].<ref>Kilburn, Christophername="UiA95" R. J. (1999). Lava flows and flow fields. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 291–305. ISBN 012643140X</ref>

Andesiitseid kivimeid ei esine siiski vaid subduktsioonivööndites. Nii Marsi andesiitsed kivimid (Marsil puudub [[laamtektoonika]]) kui ka maised andesiitsed kivimid, mis esinevad väljaspool subduktsioonivööndeid, näitavad, et andesiit võib tekkida ka teistsuguste mehhanismide järgi. Jaapanis [[Zaō vulkaan]]il tehtud uuringud näitavad, et vastupidiselt tavalistele teooriatele pärinevad sealsed basaltsed laavavoolud kõrgemal asuvast magmakihist, andesiitne laava tekib aga sügavamalt [[vahevöö]]st pärinevast magmast.<ref>[http://connection.ebscohost.com/c/articles/44393527/new-insights-andesite-genesis-role-mantle-derived-calc-alkalic-crust-derived-tholeiitic-melts-magma-differentiation-beneath-zao-volcano-ne-japan Newname="3mgEh" Insights/> intoAndesiidi Andesitetekke Genesis:kõigis themehhanismides Rolepuudub ofaga Mantle-derivedteadlaste Calc-alkalicseas andüksmeel.<ref Crust-derived Tholeiitic Melts in Magma Differentiation beneath Zao Volcano, NE Japan]name="ksAfO" />

Vulkaani pursketüübi määrab peamiselt magma keemiline koostis. Väga üldiselt saab vulkaanid pursketüübi alusel jaotada kaheks – rahuliku käitumisega ning vedelat laavat purskavaiks ning plahvatuslikeks rohkelt püroklastilist materjali tootvaiks vulkaanideks. Esimesel juhul on laava peamiselt basaltse koostisega, teisel juhul koosnevad vulkaanilised kivimid peamiselt andesiidist ning vähemal määral veelgi enam räni sisaldavaist datsiidist, rüoliidist, trahhüüdist jne.<ref>Batiza, Bodeyname="DR9V1" & White, James D. L. (1999). Submarine lavas and hyaloclastite. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk ISBN 012643140X</ref>

Andesiit on basaldist oluliselt viskoossem, mistõttu ei moodusta ta basaldile omaseid õhukesi ning kergelt voolavaid laavavoolusid. Temperatuuril 1100 °C on andesiitne laava kuni 200 korda viskoossem [[Hawaii saar]]e basaltsest laavast.<ref name="carrigan">Carrigan, Charles R. (1999). Plumbing systems. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 219–235. ISBN 012643140X</ref> Andesiitsed laavavoolud on paksud ning liiguvad aeglaselt. Laavavoolu sees on [[plastilisus|plastiline]] laava, mis aeglaselt edasi roomab, selle välispind on aga pragunenud ja ebaühtlane ning meenutab eemalt vaadates hunnikusse lükatud nurgelisi kivilahmakaid. Ühe andesiitse laavavoolu kõrgus võib ulatuda mitmesaja meetrini ning selle serv on tavaliselt väga järsk. Sellist laavavoolu nimetatakse [[plokk-laava]]ks.{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=155}} Andesiitne laavavool võib moodustada ka [[aa-laava]], kuid erinevalt basaldist ei teki andesiitsest laavast kunagi [[pahoehoe]]-tüüpi laavavoolu.{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=154}}

Andesiidi äratundmine looduses ei pruugi olla lihtne. [[Ivar Murdmaa]] kirjutab raamatus "Ookean tulerõngas", kuidas ta üritas [[Onekotan]]i saarel koguda võimalikult erinevaid kivimeid, kuid pärast neid laboris uurides selgus, et ta oli kaasa toonud seljakotitäie erineva väljanägemisega andesiiti.<ref>Murdmaa, Ivarname="iZYJ2" (1980). Ookean tulerõngas. Eesti Raamat. Lk 19.</ref>

Mandriline maakoor on ookeanilisest väiksema tihedusega ning koosneb peamiselt tardkivimeist ja nendega keemiliselt koostiselt sarnanevaist moondekivimeist. Arvatakse, et mandrilise maakoore materjal ongi tekkinud läbi subduktsiooniprotsessi. Sellele viitab ka mandrilise maakoore keskmine koostis, mis vastab umbes andesiidi keemilisele koostisele.<ref>Taylor, S.name="LEZQj" R. (1967). The origin and growth of continents. Tectonophysics 4, 17–34.</ref><ref>Taylor, S.name="WbqKV" R. (1977). Island arc models and the composition of the continental crust. Kogumikus M. Talwani (Toim.), Island Arcs, Deep Sea Trenches and Back-Arc Basins. American Geophysical Union. Lk 325–336. ISBN 0875904009</ref> Tänapäeval on suurem osa laavavooludest [[saarkaar]]tel küll basaltsed (erandiks on vaid [[Aleuudid]]), seega on erinevuse seletamiseks loodud mitu teooriat. Ühe teooria kohaselt tekkis minevikus saarkaartel andesiiti basaldist rohkem, teise kohaselt on toimunud saarkaarte basaltsete kivimite (mis on [[vahevöö]] ülaosa kivimitest suurema tihedusega) vahevöösse sukeldumine ja mandrilist maakoort on jäänud moodustama vaid andesiitsed kivimid.<ref>[http://www.ldeo.columbia.edu/gpg/projects/arc-magmatism-and-continental-genesis Arcname="cD1HJ" magmatism and Continental Genesis]</ref>

Tekkinud andesiitsed lasumuskehad hakkavad aja jooksul nii keemiliste kui ka mehhaaniliste tegurite mõjul lagunema. [[Murenemine|Murenemist]] mõjutavad tegurid on kivimi mineraalne koostis, kliima, elustik, piirkonna [[topograafia]] ja aeg. Kuna andesiidi mineraalne koostis on varieeruv, lasumuskehad on erineva vanusega ja asuvad erineva elustiku ning topograafiaga piirkondades, võib andesiidi murenemine toimuda äärmiselt erinevalt. Kehtivad siiski kaks põhireeglit - peenema struktuuriga kivimid annavad murenemisel üldiselt peenema [[lõimis]]ega mulla, jämedama struktuuriga kivimid aga jämedama lõimisega mulla ja tumedam kivim annab murenedes viljakama pinnase.<ref>[http://www.ctahr.hawaii.edu/mauisoil/a_factor_form.aspx Soilname="jXbjP" Formation] University of Hawaii</ref> Andesiit on üldiselt keskmise tumedusega, mis tähendab keskmist viljakust, selle valdavalt porfüüriline struktuur tagab aga murenemisel tekkivate osakeste erineva suuruse. Hilisema murenemise staadiumis võib tavaliselt tumedates toonides esinev andesiit olla ka suisa valge.<ref>https://books.google.ee/books?id name=_BRaAAAAYAAJ&pg=PA64&lpg=PA64&dq=Andesite+decomposition&source=bl&ots=u-3K9IBldq&sig=F7uX-FnILN9mk51QEwtkY5DXL5Y&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=Andesite%20decomposition&f=false<"1cxU4" /ref>

Esimene [[reaktsioonivõrrand]] kirjeldab reaktsiooni [[Happeline keskkond|happelisemas]], kolmas aluselisemas keskkonnas, teine aga reaktsiooni [[süsihappegaas]]iga küllastunud [[atmosfäär]]is. Kahe viimase reaktsiooni üheks lõppsaaduseks on uus mineraal [[kaoliniit]]. Neist [[reaktsioonivõrrand]]itest võib näha, et vastavalt kulunud ajale muutub keskkonna happelisus ja seega ka vastavalt valdava reaktsiooni tüüp.<ref>Stephen U.name="Dtxvj" Aja: [http://depthome.brooklyn.cuny.edu/geology/core332/soil_lab.pdf Soils: Chemical Transformations During Weathering and Soil Formation]</ref> Lisaks plagioklassile võivad [[savimineraal]]id tekkida ka [[augiit|augiidi]] porsumisel.<ref>J. R.name="MfqFY" Glasmann. (1982) [http://www.clays.org/journal/archive/volume%2030/30-4-253.pdf Alteration of andesite in wet, unstable soils or Oregon's western cascades] Clays and Clay Minerals, vol 30, nr 4, 253–263.</ref>

Andesiidis sisalduvad tumedad mineraalid ([[mika]], [[pürokseen]], [[küünekivi]]) annavad murenemisel [[püriit|püriidi]] ja [[sideriit|sideriidi]] (vahel ka [[aktinoliit|aktinoliidi]]).<ref>[https://wwwf.imperial.ac.uk/earthscienceandengineering/rocklibrary/viewrecord.php?cID name=776"FFIHe" Imperial College Rock Library]</ref>[[Päevakivi]] porsumisel tekib [[kvarts]]. Viimane ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu ajapikku kivimis kvartsisisaldus kasvab. Nõnda hakkab vanem ja rohkem murenenud andesiit väliselt sarnanema [[rüoliit|rüoliidile]].<ref>https://books.google.ee/books?id name=wqkeAQAAIAAJ&pg=PA84&lpg=PA84&dq=Andesite+decomposition&source=bl&ots=lKtAq_dlpN&sig=Qy4fLqJwZTAviwJDgEEX-dwXG6g&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=Andesite%20decomposition&f=false<"gN8hc" /ref>

[[California]]s tehtud uuringute põhjal sisaldab andesiidist tekkinud pinnas kõrgemal põhiliselt kaoliniiti, samuti ka [[vermikuliit]]i. Allpool moodustab pinnase põhiosa [[kaoliin]], pinnas sisaldab ka kaoliniiti, [[halluasiit]]i ja [[gibbsiit]]i. Sealsed pinnased on punakat värvi, kuna sagedaste [[tulekahju]]de mõjul muundub [[pinnas]]es olev [[götiit]] [[hematiit|hematiidiks]]. Pinnas ülalpool lumepiiri sisaldab [[allofaan]]i ja [[imogoliit]]i. <ref>https: name="PHWPG" //faculty.unlv.edu/buckb/scanned%20pfd/Graham-R.C._Soil-mineralogy-trends-in-California-landscapes_2010.pdf</ref> [[Türgi]]s tekib kivimi murenemisel seevastu [[montmorijoniit]].<ref>İsmail Seyhan,name="PjN0T" VOLKANİK KAOLİNİN OLUŞUMU VE ANDEZİT PROBLEMİ, 18 şubat 1971 tarihinde Türkiye Jeoloji Kurumunun 25 inci Jeoloji Kongresinde verilmiş tebliğ, Maden Tetkik ve Arama Enstitüsü, Ankara</ref>

Andesiidi, nagu ka [[basalt|basaldi]] ja [[rüoliit|rüoliidi]] murenemisel võivad tekkida viljakad, [[andosool]]ideks nimetatud mullad.<ref>http: name="0dsXe" //www.fao.org/docrep/003/y1899e/y1899e06.htm</ref>

[[Pilt:Wizard Island, Crater Lake 01.jpg|pisi|[[Wizardi saar]] asub [[Crater Lake]]'i põhja katval andesiitsel laavaväljal [[Mazama vulkaan]]i tipus.<ref>[http://www.craterlakeinstitute.com/online-library/geology-petrography-craterlake/mazama2a10.htm The Geology and Petrography of Crater Lake National Park, 1902] Crater Lakename="bii5w" Institute</ref>]]

Andesiidi erimit [[sanukiit]]i on [[Shikoku]] saare ja selle ümbruskonna inimesed kasutanud tööriistade valmistamiseks juba [[paleoliitikum]]is.<ref>Shuichi Hasegawa,name="5bv1S" Seiko Tsuruta, Munekazu Maeda (august 2014) ''[http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-3-319-09408-3_14#page-1 Preservation of Sanukite, the Highly Sophisticated Music Instrument Made of Andesite]'' Engineering Geology for Society and Territory, kd 8</ref> Sanukiidist vardaid on tänu selle heliomadustele aastast [[1961]] kasutatud ka ''hōkyō'' nimeliste pillide (Jaapanis leiutatud [[litofon]]ide) valmistamiseks.<ref>Kenshi Kishi,name="fk9nO" Hitoshi Maeda, Masanori Sugai (detsember 2001) [https://www.jstage.jst.go.jp/article/ast/22/3/22_3_209/_article A new percussion instrument “hokyo” made of Sanukite]'' Acoustical Science and Technology, kd 22, nr 3</ref>

[[Plinius Vanem]] kirjutas oma "Loodusloos", et aastal [[18]] avastas Rooma [[leegionär]] Gaius Cominius Leugas [[Egiptus]]es [[Porfüüriline struktuur|porfüürilademe]]. See oli üksik [[kivimurd]] [[Araabia kõrb]]es [[Niilus]]e ja [[Punane meri|Punase mere]] vahel [[Araabia-Nuubia kilp|Araabia-Nuubia kilbil]], kus leidus 600 miljonit aastat tagasi eelkambriumis moodustunud andesiiti. Kaevanduse ja ühtlasi mäe nimi, kus see kaevandus paiknes, oli [[kreeka keel]]es ''Mons Porpyritis'' ('Porfüürimägi').<ref name="Via Porphyrites" /> Nähtavasti töötas kaevandus vaheaegadega perioodil [[29]]–[[335]] pKr, seejärel unustati kaevandus sajanditeks.<ref>"Al-Ahram Weekly | Special: East of Edfuname="R9qju". Weekly.ahram.org.eg. 1999-02-24.</ref>

Siiski oli sellest kaevandusest juba varemgi porfüüri toodetud. Juba 1850 eKr olid [[Kreeta]]l [[Knossos|Knossose palee]]s suured porfüürsambad.<ref>[http://www.themodernantiquarian.com/site/10854/knossos.html#fieldnotes Knossos: Fieldnotes] The Modernname="u3ner" Antiquarian</ref>

Kaevandusest lääne poole Niiluse ääres asuvasse [[Qena]]sse (antiikajal ''Maximianopolis'') viivat teed kirjeldas esimesena [[Strabon]], kes suri [[24]] pKr. [[Ptolemaios]] kandis selle [[2. sajand]]il ''Via Porphyrites''e ('Porfüüritee') nime all oma maailmakaardile ja selle nime all tuntakse seda tänapäevani. Porfüüritee äärde rajati mehitatud valvega [[kaev]]ud. [[Itaalia]]s seda kivimit looduslikult ei leidu, nii et kõik porfüürsambad [[Rooma]]s, imperaatorite [[büst]]ide porfüürtoogad ja [[Rooma panteon]]i porfüürpaneelid olid pärit samast kaevandusest.<ref name="Via Porphyrites">Louis Werner: [http://www.aramcoworld.com/issue/199806/via.porphyrites.htm Via Porphyrites] Aramco World, 1998</ref> Porfüürist [[altar]]eid, [[vaas]]e ja [[purskkaev]]ubasseine hakati [[renessanss|renessansi]] ajal uuesti kasutama ja neid on avastatud Itaaliast küllalt kaugelt, koguni [[Kiiev]]ist.<ref> name="ArchaeologySKwQz". Arch.soton.ac.uk. 2012-09-25.</ref>

Porfüüri kasutati laialdaselt [[Bütsants]]is, see sai imperaatori tunnuseks ja sellest on tulnud [[eesti keel]]de sõna "purpur", mis vastab porfüüri ligikaudsele värvile (värvi põhjustab kivimis sisalduv [[piemontiit]]). Porfüüri kasutati [[Hagia Sophia]]<ref>Emerson Howland Swift. [https://books.google.ee/books?idname=KhpUAAAAMAAJ&redir_esc=y"ZtIqw" Hagia Sophia] Columbia University Press, 1940</ref> ja [[Konstantinoopoli suur palee|Konstantinoopoli suure palee]] ehitamisel.<ref>A. G.name="i86SB" Paspatēs (2004-04-30). The Great Palace Of Constantinople</ref>

[[Roomlased]] kaevandasid aktiivselt ka [[esterelliit]]i, kasutades seda [[kaarik]]uteede sillutamiseks; esterelliti viidi siis [[Provence]]'st kõikjale [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[Euroopa]] aladele.<ref>[http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k5698362j.pleinepage.r name=esterellite.f74.langFR La Côte d'Azur / Stéphen Liégeard Liégeard, Stéphen (1830-1925)"7D2wr" 1887]</ref> Ka on esterelliidist valmistatud [[Santa Maria Maggiore basiilika]] sambad. Enne kivimi defineerimist kutsuti seda "Estereli siniseks porfüüriks" (''porphyre bleu de l'Estérel'').

Andesiidi vorm on ka ''lapis Lacedaimonius'', ''Porfido verde antico'', ''lapis Croceus'', ''lapis Taygetas'', ''lapis Spartanus'' või ''Porfido serpentino verde'', [[Peloponnesos]]el [[Krokees]]i linnas [[Lakoonia piirkonnaüksus|Lakoonias]] kaevandatud kivim. Rohelise värvi annavad kivimile [[epidoot]] ja [[kloriit]], tumedad varjundid annab kivimile [[pürokseen]], heledad aga [[plagioklass]].<ref>Monica T.name="rCEpQ" Price: Decorative Stone, lk. 206.</ref>

Tumerohelist porfüürse struktuuriga kivimit kaevandasid [[Taygetos]]e mägedes juba [[neandertaallane|neandertaallased]]; sarnast kivimit leidub ka [[Samothráki]] saarel.<ref>Broodbank, Cyprianname="sxhZe" (2014) [2013]. The Making of the Middle Sea: A History of the Mediterranean from the Beginning to the Emergence of the Classical World. Thames & Hudson. lk 105. ISBN 978-0-500-05176-4</ref> Hiljem kasutati seda nii [[Minose kultuur]]is kui [[Mükeene kultuur]]is vaaside ja [[pitsat]]ite valmistamiseks, kuna materjal oli kõva ning vastupidav (tugevus [[Mohsi skaala]]l on kuus või suurem).<ref>[http://www.uni-heidelberg.de/fakultaeten/philosophie/zaw/cms/seals/glossary.html#L Lapisname="2shvq" Lacedaemonius]</ref> Kivimit on maininud ka [[Pausanias]]<ref> Pausanias, name="Perièghesis thes 'HellàdosmE38S", III, 21,4</ref>. Roomlased kasutasid kivimit ''[[opus sectile]]'' stiilis dekoratsioonide valmistamiseks (neid on leitud [[Ostia Antica]]st ja [[Nemi vald|Nemist]]). Kivimit on kasutatud ka [[Santa Prassede basiilika]]s ja [[Püha Peetruse väljak]]u sillutises.<ref>[http://www.oum.ox.ac.uk/corsi/stones/view/806 ''Porfidoname="4aC9X" serpentino antico''] Corsi Collection of Decorative Stones</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] kasutati kivi [[mosaiik]]ide valmistamiseks [[Palermo]]s, [[Konstantinoopol]]is ja [[Santiago de Compostela]]s; rooma ajast pärinevat kivi kasutati taas [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse basiilika]] ja [[Westminster Abbey]] rajamisel.<ref>Sammartini, Crozzoli:name="K2zgt" Steinböden in Venedig, lk. 31, 69.</ref>

[[Jaava]]l rajati andesiidist [[Borobudur]]i tempel.<ref>[http://www.pbs.org/treasuresoftheworld/a_nav/boro_nav/bnav_level_1/2revealed_borofrm.html ...Borobudurname="nySTp" revealed]</ref> Ka [[Teotihuacan]]i ümbruses kaevandati mitmel pool dekoratiivset andesiiti.<ref>[https://books.google.ee/books?id name=Y40yBgAAQBAJ&pg=PT406&lpg=PT406&dq=San+Jose+decorative+andesite+quarry&source=bl&ots=uQxY9ik9hL&sig=mpgyej4YaqC8NYBQqw4qQchx_x0&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjb7q-tgafMAhUBkywKHfQgChUQ6AEIIDAB#v=onepage&q=San%20Jose%20decorative%20andesite%20quarry&f=false"1a1UI" Handbook of Middle American Indians] Gordon F. Ekholm, ‎Ignacio Bernal - 2015</ref>

Andesiiti kaevandatakse viimistlusmaterjalina ka tänapäeval – näiteks Ukrainas Karpaatides.<ref>[http://xatadekory.com.ua/katalog-tovarv/prirodni-kamn/zakarpatskii Закарпатськийname="6E7oL" андезит - Хата Декору]</ref> Kuni aastani [[2014]] kaevandati andesiiti viimistlusmaterjaliks ka Saksamaal [[Rheinland-Pfalz]]is. Sealses andesiidis esines haruldase [[griinokiit|griinokiidi]] kristalle.<ref>[http://www.mindat.org/loc-14808.html Andesitename="sKAAb" quarry, Kreimbach-Kaulbach, Wolfstein, Palatinate, Rhineland-Palatinate, Germany]</ref>

Andesiit on levinud peamiselt subduktsioonivööndite ümbruses ning on seetõttu eriti iseloomulik [[Vaikne ookean|Vaikset ookeani]] ümbritsevale [[Vaikse ookeani tulerõngas|tulerõngale]]. See kivim moodustab [[Andid]]e mäestiku, ent andesiit on äärmiselt sage ka [[Kesk-Ameerika]]s, [[Mehhiko]]s, [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ümbruskonnas, [[USA]] läänerannikul, [[Aleuudid|Aleuutidel]], [[Jaapan]]is, [[Filipiinid]]el, [[Indoneesia]]s ja [[Uus-Meremaa]]l (teiste ses ka [[Ruapehu]] ja [[Taranaki vulkaan]]idel).<ref>[https://flexiblelearning.auckland.ac.nz/rocks_minerals/rocks/andesite.html Andesite]name="ovpSz" Geology, The University of Auckland</ref> Kuna aga andesiit tekib [[basalt|basaldi]] sulamisel, siis võib seda tekkida ka [[Ookeani keskahelik|ookeanide keskahelikes]] ([[islandiit]]) ja [[kuum täpp|kuumades täppides]] ([[kohalaiit]]).<ref>[http://geology.com/rocks/andesite.shtml Andesite]name="2ZPNY" geology.com</ref> Kuna Vaikset ookeani ümbritsev seismiliselt aktiivne piirkond ulatub [[Antarktika]]sse välja, siis on andesiiti ([[Santoriniit (andesiit)|santoriniit]]) leitud ka sealt.<ref>[https://books.google.ee/books?id name=tDIRAAAAIAAJ&q=santorinite&dq=santorinite&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjS5rOTiqvKAhUCkQ8KHUgpCdQQ6AEIHTAA"jwU6r" Papers from the Geological Department, Glasgow University]</ref>

Vanema päritoluga andesiit on sageli seotud [[ofioliit]]idega, kus nad on jäänukid endistest [[saarkaar]]test. Taolise päritoluga on andesiit ([[boniniit]]) [[Küpros]]e [[Troodos]]e mäestikus<ref>A. J.name="YmdRA" Crawford, (1989) Boninites, London, Unwin Hyman, ISBN 0-04-445003-6</ref>, aga ka Egiptuses porfüürilademe moodustunud andesiit.

Väljaspool traditsioonilist levikuala leitud andesiiti on vahel kirjeldatud uue kivimitüübina. Selle näiteks on [[Minnesota]]st leitud [[auganiit]]. <ref>https://books.google.ee/books?id name=qyMlAQAAIAAJ&pg=PA161&lpg=PA161&dq=auganite&source=bl&ots=Ou-qudwTdy&sig=5SJDiMMypddQn44ce7uYVIDSmRc&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=auganite&f=false<"g6aCv" /ref> Sealne andesiit ei pruugi ka olla tüüpilise tekkega, nii on [[Vietnam]]is [[Đà jõgi|Đà jõe]] ümbruskonna andesiitsed kivimid tekkinud [[kraaton]]ialuse mantli kivimite sulamisel ja maapinnale tõusmisel.<ref>[https://books.google.ee/books?id name=YjE3CwAAQBAJ&pg=PA42&lpg=PA42&dq=andesite+song&source=bl&ots=-ZiTrPODri&sig=bhvzvT1hN8sGutSmPleTTxUgB1I&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=andesite%20song&f=false"Tci6k" Intraplate Magmatism and Metallogeny of North Vietnam. By Trong-Hoa Tran,Gleb V. Polyakov,Tuan-Anh Tran,Alexander S. Borisenko,Andrey E. Izokh,Pavel A. Balykin,Thi-Phuong Ngo,Thi-Dung Pham]</ref>

Euroopa aladel [[subduktsioon]]i praktiliselt ei esine, erandiks on vaid [[Kreeka]] ja [[Itaalia]], kus [[Vahemeri|Vahemere]] [[ookeaniline maakoor]] sukeldub [[Kreeta]] ja [[Sitsiilia]] alla. <ref>Meier, T et al. (2007) name="A Model for the Hellenic Subduction Zone in the area of Crete based on seismological investigations5a2dw" pp. 194–195 In Taymaz, Tuncay and Dilek, Yildirim (eds.) (2007) The Geodynamics of the Aegean and Anatolia Geological Society, London, lk. 183–200, </ref><ref>[http://web.archive.org/web/20081219151730/http://www.episodes.org/backissues/263/10Sartori.pdf Sartori, Renzo (2003). name="JmMsS"The Tyrrhenian back-arc basin and subduction of the Ionian lithosphere"]</ref> Ühtlasi tekib seal ka andesiiti – näiteks koosneb suuremalt jaolt andesiidist [[Stromboli]] [[laava]].<ref>[http://geology.com/volcanoes/stromboli/ Stromboliname="tWcme" – Italy Article by Jessica Ball]</ref> Ka [[Etna]] laava on osalt andesiitne.<ref>http: name="QkpVn" //web.pdx.edu/~jjackson/Etna.pdf</ref>

Teine piirkond Euroopas, kus tänapäeval andesiiti tekib, on [[Island]].<ref>[http://keckgeology.org/files/pdf/symvol/18th/iceland/adzima.pdf THEname="1aY3M" ORIGIN OF THE STRJUGSSKARÐ ANDESITE, SKAGI PENINSULA, NORTH-CENTRAL ICELAND CHARLENE M. ADZIMA]</ref><ref> I.name="84xPi" S. E. Carmichael (1964). «The Petrology of Thingmuli, a Tertiary Volcano in Eastern Iceland». Journal of Petrology 5 (3): 435–460. </ref> Ebatüüpilise tekkepaiga tõttu on andesiit seal siiski teistest purskekivimitest haruldasem – nii on [[Landmannalaugar]]il üksikud andesiidikoonused keset [[basalt|basaldist]] ja [[rüoliit|rüoliidist]] laavaväljasid.<ref>http: name="fE7Mx" //minerva.union.edu/hollochk/c_petrology/labs/Iceland_slides.pdf</ref> Sagedasem oli andesiidi teke [[tertsiaar]]is.<ref>[http://iugs.org/33igc/fileshare/filArkivRoot/coco/FieldGuides/No%205%20Geology%20of%20Iceland.pdf 33name="NyGHW" IGC EXCURSION 5 : 2008 : Geology of Iceland]</ref>

Suur osa Euroopas esinevast andesiidist on aga vanema päritoluga, olles seotud kas endiste subduktsioonivööndite või [[daik]]idega. [[Saksamaa]]l esineb seda [[Kaiserstuhl]]i mäestikus [[Baden-Württemberg]]is ([[mondhaldeiit]]), endise [[Nassau hertsogkond|Nassau]] maadel ([[iseniit]])<ref>[http://www.jstor.org/stable/2454451?seq name=1#page_scan_tab_contents Isenite and Intermediate Types of Volcanic Rocks] The American Naturalist, kd 33, nr 387 (märts 1899), lk"ZoAGv" 280–281</ref> ja [[Saarimaa]]l ([[vaiselbergiit]]).

[[Hispaania]]s esineb andesiiti [[Almeria]] linna lähistel.<ref>[http://www.almediam.org/reportajes/CABO_DE_GATA_RESERVA_DE_LA_BIOSFERA_01.htm PRINCIPALES CARACTERÍSTICAS CLIMÁTICAS, GEOLÓGICAS Yname="QNww5" PAISAJÍSTICAS]</ref>

[[Prantsusmaa]]l koosneb andesiidist ja [[trahhüandesiit|trahhüandesiidist]] suures osas [[Keskmassiiv]] ([[doreiit]]). Ka leidub andesiiti Alpides, kus [[Estereli massiiv|Estereli massiivi]] järgi [[Var'i departemang]]us ja [[Alpes-Maritimesi departemang]]us nime saanud [[esterelliit]] on osaliselt andesiit.<ref>A. Michelname="Baisi" Lévy : Bull. Surv. Carte. Giol. France, ix, No. 57i 1897, lk. 19</ref>

[[Suurbritannia]]s on andesiidi levikualaks [[Šotimaa]]. Osades sealsetes leiukohtades on andesiit saanud spetsiifilisema nimetuse, näiteks [[Cumbrae saared|Cumbrae saartel]] [[Clyde'i laht|Clyde'i lahes]] esineb [[daik]]idena [[kumbraiit]]i.<ref>[http://www.aboltonswebsite.co.uk/FIELDTRIPS_2007/geo20070201.html GREATname="aaERJ" CUMBRAE]</ref>.

[[Ungari]]s esineb andesiiti [[Börzsöny]]s, [[Cserhát]]is, [[Bükk|Bükis]], [[Mátra]] mäestikus, [[Visegrádi mäestik]]us ja mujalgi. Riigi järgi on oma nime saanud andesiidi vorm [[ungariit]].<ref>[https://code.google.com/p/limin7/downloads/detail? name=Igneous%20rocks%20-%20A%20Classification%20and%20Glossary%20of%20Terms%28Maitre%2C%202002%29.pdf&can=2&q= "Igneus rocks: a classification and glossary of terms.Oua60" R. W. Le Maitre lk. 91]</ref>

[[Tšehhi]]maal on andesiidi leiukohtadeks [[Uherský Brod]], [[Nezdenice]], [[Bojkovice]], [[Bánov]], samuti ka Tepelské kõrgustik ja [[Tšehhi keskmäestik]]u läänepoolne osa [[Třebenic]]i ümbruses.<ref>GREGOROVÁ, M..name="02Ysr" Andezit, Poznávání hornin. petrol.sci.muni.cz, 2002.</ref>

[[Slovakkia]]s on arvukalt [[Karpaadid|Karpaatide]] tekkega seotud andesiidi leiukohti – [[Štiavnica kõrgustik]], [[Kremnica mäestik]], [[Vtáčnik]], [[Pohronský Inovec]], [[Krupinská planina]], [[Javorie]], [[Poľana]], [[Slanské kõrgustik]] ja [[Vihorlati kõrgustik]]. Osad andesiidi esinemiskohad on Slovakkias aga geoloogiliselt vanemad – näiteks [[Klenovský Vepor]] ja [[Zemplíni kõrgustik]].<ref>Andezit, Minerályname="76Lhz" a horniny Slovenska . mineraly.sk, 20.7.2008.</ref>

[[Rumeenia]]s leidub andesiiti [[Lääne-Transilvaania mäed|Lääne-Transilvaania mägedes]], kus sellega on seotud [[hõbe]]da ja [[kuld|kulla]] leiukohad.<ref>[http://www.eldoradogold.com/assets/operations-and-projects/europe/projects/certej-romania/default.aspx Certejname="p6xu5" (Romania)]</ref>

[[Soome]]s esineb andesiiti [[Lõuna-Pohjanmaa]]l. Sealsed 1885 miljonit aastat vanad andesiitsed kivimid sisaldavad [[uraliit]]i ja moodustavad ühtse kompleksi [[Ylivieska linn]]a ümbruses avastatud endise [[saarkaar]]ega.<ref>Mäkitie, H.name="JSG0j" & Lahti, S., 1991. Seinäjoen karttaalueen kallioperä. Suomen geologinen kartta 1:100 000, Kallioperäkarttojen selitykset, Lehti 2222. Geologian tutkimuskeskus, Espoo.</ref> Samuti esineb seal andesiiti [[Lapimaa]]l [[Kambrium]]ieelsetes kivimites.<ref>Räsänen, J.name="t4cKB" ,Hanski, E. , Lehtonen, M, 1989. Komatites, low-Ti basalts and andesites in the Möykkelmä area, Central Finnish Lapland. Report on the Lapland Volcanite Project. Geol. Surv. Finland, rep. invest. 88 </ref>

[[Norra]]s esineb andesiiti [[Trondheim]]i lähistel.<ref>[https://snl.no/andesitt Andesitt]<name="L9229" /ref> [[Rootsi]]s esineb andesiiti [[Hälsingland]]i põhjaosas [[Dellen]]i ümbruskonnas, kus selle kohalikuks nimetuseks on [[delleniit]]. [[Horvaatia]]s esineb andesiiti [[Krndija]] mäestikus.<ref>[http://www.kamenolom-gradac.hr/geoloske_znacajke.php name="x6sBt" Kamenolom Gradac]</ref> [[Serbia]]s esineb andesiiti [[Timok]]i jõe kallastel.<ref>[http://geografija-mouse.blogspot.com.ee/2011/03/blog-post.html Вулканскиname="JjD0N" рељеф у Србији]</ref> [[Poola]]s esineb andesiiti [[Pieniny]] mägedes. [[Türgi]]s esineb andesiiti [[Gölbaşı ringkond|Gölbaşı ringkonnas]]. [[Ukraina]]s esineb andesiiti Karpaatides, aga ka [[Volnovahha rajoon]]is.<ref>НОВОГНАТІВСЬКА ДАЙКАname="bQwi0" АНДЕЗИТОВИХ ПОРФІРИТІВ ЗОНИ/>

[[Eesti]] asub tervenisti [[Ida-Euroopa platvorm]]il, mis tähendab, et [[kristalsed kivimid|kristalne]] [[aluskord]] on siin kõikjal kaetud [[settekivim]]eist ja [[setted|setteist]] koosneva [[pealiskord|pealiskorraga]]<ref>Puura, V.,name="7gu7a" Klein, V., Koppelmaa, H. & Niin, M. (1997). Precambrian basement. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 27–34. ISBN 9985501853</ref> (Põhja-Eestis peamiselt [[karbonaatkivim]]id ja Lõuna-Eestis peamiselt [[liivakivi]]). Andesiidipaljandeid seega Eestis ei esine. Valdavalt [[liustik]]e poolt [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbilt]] siia kantud pudedate setete seas leidub küll suures koguses kristalseid kivimeid, kuid [[Soome]]s ja [[Rootsi]]s [[paljandumine|paljanduv]] aluskord koosneb peamiselt ligi kahe miljardi aasta vanustest [[moondekivim]]eist, mida lõikavad põhiliselt [[graniit|graniidist]] ja selle erimist [[rabakivi]]st koosnevad umbes 1,6 miljardi aasta vanused [[intrusioon]]id. Rabakiviintrusioonidega on seotud ka [[aluseline kivim|aluseliste]] plaatjate intrusioonide ehk daikide esinemine (näiteks [[Häme daikiparv]] Soomes), kuid nende koostis on peamiselt basaltne. Seega võib andesiit Eestimaa pinnal esineda vaid väga harva ja ebatõenäolise külalisena.

Sellele vaatamata on andesiit Eestis siiski olemas. Üks puurauk (Undva-580), mis asub [[Saaremaa]]l [[Undva]] lähedal, lõikab sügavusel alates 422,60 meetrist kuni 441,30 meetrini (puuraugu lõpp)<ref>Niin, M.name="hXiLz" (1976). To the stratigraphy of the middle Proterozoic Hogland series in northern Baltic. Grigelis, A. A. (toim.) Materials on Baltic Stratigraphy. Vilnius. Lk 15–17.</ref> keskmise koostisega vulkaanilisi kivimeid, mis on tekkinud samaaegselt [[Riia plutoon]]iga (umbes 1,6 miljardit aastat tagasi). Keemiliselt koostiselt on tegemist andesiidiga, ehkki ajaloolistele traditsioonidele tuginedes on neid kirjanduses nimetatud peamiselt [[plagioklassporfüriit|plagioklassporfüriidiks]]<ref>Niin, M.name="Iq5iY" (2002). Non-acid Igneous Rocks of the Crystalline Basement of Estonia. Eesti Geoloogiakeskuse Toimetised. Eesti Geoloogiakeskus. Lk 4–19.</ref>.

Undva andesiidi keemiline koostis põhielementide oksiidide massiprotsentides:<ref>Kivisilla, J.,name="gAPWo" Niin, M. & Koppelmaa, H. (1999). Catalogue of chemical analyses of major elements in the rocks of the crystalline basement of Estonia. Estonian Geological Survey.</ref>

Andesiit moodustab koos basaldiga põhiosa [[Marss|Marsi]] pealiskorrast.<ref>Cousins, Claire R.; Crawford, Ian A. (2011). name="Volcano-Ice Interaction as a Microbial Habitat on Earth and MarsNVTt0". Astrobiology 11 (7): 695–710.</ref>

Aastal [[2009]] anti teada, et kaks [[Arktika]] uuringutel avastatud [[meteoriit]]i sisaldavad andesiiti.<ref>Day, James M. D.; Ash, Richard D.; Liu, Yang; Bellucci, Jeremy J.; Rumble, Douglas; McDonough, William F.; Walker, Richard J.; Taylor, Lawrence A. (2009). name="Early formation of evolved asteroidal crustxD5Af". Nature 457 (7226): 179–82.</ref>

{{viited|1=2}}|allikad=