Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt: erinevus redaktsioonide vahel

[[Islandlaste saagad]]e järgi asustasid [[Island]]ilt pärinevad skandinaavlased Gröönimaa esimest korda 980. aastatel. Kuigi ei ole mingit erilist põhjust kahelda nende andmete õigsuses, mida saagad asustuse täitsaasunduse alguse kohta esitavad, sisaldavad need allikad ka kirjanike ja keskaegse Islandi lugejaskonna kirjanduslikke kinnisideid, mis ei ole aga alati usaldatavad.<ref>

Islandlaste saagade ("[[Eiríkr Punase saaga]]"<ref>J. Sephton (tõlkija). [=http://sagadb.org/eiriks_saga_rauda.en "The Saga of Erik the Red"]. 1880. Icelandic Saga Database. </ref> ja "Gröönimaa saaga" ning peatükid saagades "''[[Hauksbók]]''"" ja "[[Flatey raamat]]") järgi alustasid skandinaavlased Gröönimaast läände jäävate maade avastamist vaid mõni aasta peale Gröönimaa asulate rajamist. Kui kaupmees [[Bjarni Herjólfsson]] aastal [[985]] 400 kuni 700 asunikust<ref name=ROBW/><ref name=NM2/> koosneva sisserändajate laevastiku ja 25 teise laevaga (millest 14 retke ka lõpetas) Islandilt Gröönimaale seilas, puhus tuul ta kursilt kõrvale; peale kolme päeva pikkust purjetamist silmas ta laevastikust lääne pool maad. Bjarni, kes oli ainult huvitatud oma isa talu leidmisest, kirjeldas oma avastust [[Leifr Eiríksson]]ile, kes seejärel piirkonda täpsemalt uuris ning sinna ka viisteist aastat hiljem väikese asustuseasunduse rajas.<ref name=ROBW/>

Saagad kirjeldavad kolme selle ekspeditsiooni käigus avastatud eraldi piirkonda: [[Helluland]] ehk "lamedate kivide maa", [[Markland]] ehk "metsade maa" (mis kindlasti huvitas Gröönimaa asunikke, kuna seal kasvas vähe puid) ja Marklandist lõunas asunud [[Vinland]] ehk "veinimaa". Just viimasesse piirkonda rajati saagades kirjeldatud asustusasundus.

Põhja-Ameerika mandriosas asunud asulate eesmärk oli kasutada ära sealseid Gröönimaal nappinud loodusvarade, milleks oli karusnahk ja puit, ressursse.<ref>Diamond, Jared. "Collapse: How Societies Choose to Fail or Succeed".</ref> Ei ole selge, miks need lühiajalised asustusedasundused ei muutunud püsivateks, kuid tõenäoliselt olid vähemalt osaliselt selle põhjuseks vaenulikud suhted pärismaalastega, keda skandinaavlased kutsusid nimega ''skrælingjar''.<ref>Murrin, John M; Johnson, Paul E; McPherson, James M; Gerstle, Gary. [https://books.google.com/?id=4aNIeXqWz9YC&pg=PA6&lpg=PA6&dq=1014:+The+first+European+colony+in+North+America+is+established+at+L%27Anse+aux+Meadows#v=onepage&q&f=true "Liberty, Equality, Power: A History of the American People"]. Thomson Wadsworth. 2008. ISBN 978-0-495-41101-7.</ref> Sellest hoolimata võisid juhuslikud toidu ja puidu hankimiseks ning kohalikega kauplemiseks tehtud reisid Marklandi kesta isegi kuni 400 aastat.<ref>Schledermann, Peter. "Voices in Stone. A Personal Journey into the Arctic Past". Komatik Series no. 5. Calgary: The Arctic Institute of North America and the University of Calgary. 1996.</ref><ref>Sutherland, Patricia. "The Norse and Native Norse Americans". William W. Fitzhugh ja Elisabeth I. Ward'i "Vikings: The North Atlantic Saga". 2000. Lk 238-247. Washington, DC: The Smithsonian Institution.</ref>

Sajandeid oli ebaselge, kas islandlaste lood ikka käsitlesid skandinaavlaste tegelikult aset leidnud reise Põhja-Ameerikasse. Saagad said esimest korda tõsise ajaloolise usaldusväärsuse aastal 1837, mil Taani antikvaar [[Carl Christian Rafn]] osutas võimalusele, et Põhja-Ameerikas oli kas skandinaavia asustusasundus või oli see nende reiside sihtpunkt. Põhja-Ameerika ilmus nime ''Winland'' all kirjalikesse allikasse esimest korda umbes aastast 1075 pärinevas [[Adam Bremenist|Bremeni Adami]] töös. Kõige olulisemad Põhja-Ameerika ja skandinaavlaste sealsete tegude kohta käivad allikad ehk nn "islandlaste saagad" pandi esimest korda kirja alles 13. ja 14. sajandil.

Aastal 2012 tegid Kanada uurijad kindlaks võimalike skandinaavlaste võimalike eelpostide jäljed [[Nanook]]'is Baffini poolsaarel [[Tanfield'i org|Tanfield'i orus]] ja lisaks Nunguvik'is, Willows'i saarel ja Avayalik'i saarel.<ref>Pringle, Heather. [http://news.nationalgeographic.com/news/2012/10/121019-viking-outpost-second-new-canada-science-sutherland/ "Evidence of Viking Outpost Found in Canada"]. National Geographic News. 19.10.2012.</ref><ref>ringle, Heather. [http://ngm.nationalgeographic.com/2012/11/vikings-and-indians/pringle-text "Vikings and Native Americans"]. National Geographic, vol 11 (221).</ref><ref>The Nature of Things. [http://www.cbc.ca/natureofthings/episode/the-norse-an-arctic-mystery.html "The Norse: An Arctic Mystery"]. CBC Television. 22.11.2012.</ref> 1980. aastatel Baffini saarelt leitud ebatavalisest kangast köis, mida säilitatakse Kanada Tsivilisatsioonimuuseumis, määratleti 1999. aastal kui võimalik skandinaavlaste toodang. See tõi kaasa Tranfield'i oru arheoloogilise uurimiskoha täpsema uurimise.