Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940): erinevus redaktsioonide vahel

Kunstiühingu Pallas kunstikooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud [[Konrad Mägi]], [[Ado Vabbe]], [[Aleksander Tassa]], [[Julius Genss]] ning [[Anton Starkopf]]. [[17. august]]il 1919 pöördus kunstiühingu Pallas esimees [[Aleksander Tassa]] haridusministri poole kirjaga, milles esitas Konrad Mäe ja Anton Starkopfi poolt koostatud kava asutada esialgu skulptuuri-, joonistamis- ja maaliateljeed, millele hiljem oleks lisandunud graafikaateljee.<ref name="Nurk">Tiina Nurk. ''Kõrgem Kunstikool "Pallas" 1919-1940''. (2., täiendatud ja parandatud trükk) Tallinn: Tänapäev, 2004, lk 16.</ref> Vastuseks teatas haridusministeerium, et eraalgatusel tekkinud õppeasutust on võimalik toetada ainult siis, kui õppeasutus on juba olemas.<ref>Ibid., lk 17.</ref> Augusti lõpus avaldati ajakirjanduses teade, et kunstiühing Pallas avab Tartus ateljeed maali, joonistamise, graafika ja skulptuuri õppimiseks. Kool alustas tööd vabaateljee tüüpi õppeasutusena [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1919]], mil peaaegu oma tegevuse lõpetanud [[Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkond|Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonna]] ruumidesse [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänav]] 3 kogunesid esimesed õppida soovijad. [[8. oktoober|8. oktoobriks]] oli õppetööle registreerunud üle 40 õpilase, tegelikult asus tööle 23 õpilast.<ref>Ibid., lk 18.</ref><ref name="Eesti kunsti ajalugu 5">''Eesti kunsti ajalugu 5''. Eesti Kunstiakadeemia, 2010.</ref>