Redaktsioon: 31. jaanuar 2017, kell 09:35 redigeeri 2001:7d0:87ff:6480:bdfc:4d51:b6e2:1227 (arutelu) →‎Ettevalmistused ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. jaanuar 2017, kell 09:51 redigeeri eemalda 2001:7d0:87ff:6480:bdfc:4d51:b6e2:1227 (arutelu) →‎Kiriku taastamine Uuem muudatus →
85. rida: [[Pilt:Aleksandri sobor 3.jpg\|thumb\|left\|Aleksandri Suurkirik 2008. aasta märtsis.]] [[Pilt:Aleksandri kirik.jpg\|thumb\|250px\|Taastamisel olev Aleksandri Suurkirik 2007. aasta augustis.]] Aleksandri kogudus, mis oli pärast sõda ainus Narvas säilinud luterlik kogudus, hakkas kirikut taastama ja kirik ~~töötas~~tegutses kuni [[2. september\|2. septembrini]] [[1962]], mil see koguduselt ära võeti. Kogudusele anti asemele kunagise [[Zinovjevi malmitöökoda\|Zinovjevi malmitöökoja]] [[barakk]]. Kirikusse paigutati [[kaubastu]] [[ladu]]. [[1989]]. aasta alguses tekkis küll kava muuta kirik kontserdisaaliks, kuid tegudeni ei jõutud. [[21. detsember\|21. detsembril]] [[1990]] tagastati kirik kogudusele. Esimene [[jumalateenistus]] taastatud kirikus peeti [[8. juuli]]l [[1994]]. 92. rida: Detsembris [[2003]] ütles koguduse õpetaja [[Villu Jürjo]] [[BNS]]-ile, et tema hinnangul kulub kiriku renoveerimiseks 80–90 miljonit [[Eesti kroon\|kroon]]i. [[2004. aasta ~~riigieelarve\|2004. aasta]] [[~~riigieelarve]] nägi kiriku taastamiseks ette kaks miljonit krooni. [[2004]]. aasta suvel lavastas [[Roman Baskin]] kirikus [[Frederico Fellini]] filmi "[[Orkestriproov]]" stsenaariumi alusel näidendi "Orkestriproov". Esietendus oli [[9. juuli]]l. [[21. oktoober\|21. oktoobril]] [[2004]] avati kirikus kaheksa [[Dolores Hoffmann]]i valmistatud [[vitraaž]]i, mis on kaitseks paigutatud [[klaaspakett]]i. Vitraažakende ~~lehisest~~[[lehis]]est raamid on valmistanud annetusena mööblivabrik Narova (omanik Valeri Mjatšin; kõik uksed ja aknad on valmistatud lehisest). Vitraažidel on kujutatud Neitsi [[Maarja]]t (seotud kirjas pealdist võib lugeda nii "MARIA" kui ka "NARVA"), [[Õnnistegija]]t, [[Ristija Johannes]]t, nelja [[evangelist]]i ja [[peaingel]] [[Miikael]]i. Ümmargused vitraažid on ~~lahendatud~~kujundatud [[ikoon]]ilaadselt. [[8. august]]il [[2007]] tõsteti taastatavale kellatornile kooniline katus. [[27. juuni]]l [[2008]] avati taastatud kellatorn ja [[Narva Aleksandri kirikumuuseum\|kirikumuuseum]], [[20. august]]il välis- ja dekoratiivvalgus, mille valmistas Peterburi firma Tehnosvet. Kiriku torni kuus korrust on köetavad ning kirik ja tornimuuseum on avatud aasta läbi (külastajatele teisipäevast laupäevani kl 10–18). Esimese kirikuna Eestis on tornis [[lift]] ja sissepääs on tagatud ka ratastoolis külastajatele. Nimetatud tööde maksumus oli ligikaudu 36 miljonit krooni, millest 15 miljonit tuli [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidu]] abina. Kiriku taastamine tekitas kogudusele suured võlad ja selle tõttu kuulutati 2015. aasta aprillis välja koguduse [[pankrot]]. Kuna EELK ei leidnud võimalust võlgu katta, siis otsustasid võlausaldajad [[2016]]. aastal kiriku võlgade katteks enampakkumisele panna.<ref>[http://www.postimees.ee/3630517/narva-aleksandri-kirik-lahebki-haamri-alla "Narva Aleksandri kirik lähebki haamri alla"] Postimees, 24. märts 2016</ref> ==Narva Aleksandri Suurkiriku muuseum==

Narva Aleksandri Suurkirik: erinevus redaktsioonide vahel