Redaktsioon: 22. jaanuar 2017, kell 19:26 redigeeri Morel (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 23 774 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. jaanuar 2017, kell 19:27 redigeeri eemalda Morel (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 23 774 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: Aastatel [[1942]]–[[1943]] võttis ta [[August Topman]]ilt [[orel]]itunde, [[1943]]–[[1944]] õppis ta Topmani juures orelit [[Tallinna Konservatoorium]]is. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli üks esimestest lõpetajatest. 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks [[Villem Kapp]]. [[1951]]–[[1956]] õppis Tormis [[Vissarion Šebalin]]i juures kompositsiooni. Šebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud [[Ester Mägi]]. [[1956]]–[[1960]] oli [[Tallinna Muusikakool]]i õpetaja, tema õpilaste seas oli [[Kuldar Sink]] ja Tormisest vaid viis aastat noorem [[Arvo Pärt]]. [[1956]]–1969 oli ta [[Eesti Heliloojate Liit\|ENSV Heliloojate Liidu]] nõustaja, [[1974]]–[[1989]] samas esimene asetäitja. Aastast [[1969]] onoli ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis onoli [[Eesti Heliloojate Liit\|Eesti Heliloojate Liidu]] liige 1956. aastast. Tormis onoli [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] professor. 1997. aastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]]. == Helilooming == Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste [[läänemeresoome keeled\|läänemeresoome]] rahvaste igivana [[rahvalaul]]uga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on [[loits]] "[[Raua needmine]]" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni [[liivlased\|liivi]], [[vadjalased\|vadja]], [[isurid\|isuri]], [[ingerisoomlased\|ingerisoome]], [[vepslased\|vepsa]] ja [[karjalased\|karjala]] motiividest). Tormis onoli eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta ~~on kirjutanud~~kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt [[Eino Tamberg\|Eino Tambergi]], [[Arvo Pärt\|Pärdi]] ja [[Jaan Rääts\|Jaan Räätsaga]] [[neoklassitsism\|neoklassikuna]]. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning Avamäng nr 1 (1956) ja 2 (1959), on kirjutatud žanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei pöördunud. Tema varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem.

Veljo Tormis: erinevus redaktsioonide vahel