Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: blanking Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 90.191.110.187 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres. |
||
19. rida:
| levikukaardi_laius = 240px
| levikukaardi_seletus = Lõvi levila Aafrikas...
}}
'''Lõvi''' (''Panthera leo'') on [[Aafrika]] [[savann]]ides ja [[poolkõrb]]etes ning [[India]] lääneosas elutsev suur [[kaslased|kaslane]] [[panter|pantrite]] perekonnast.
==Välimus==
Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180–240 [[sentimeeter|cm]], [[saba]] pikkus 60–90 cm, mass 180-227 [[kilogramm|kg]]. Kere on sale, isegi kiitsakas. [[Pea]] on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane [[karvastik]]. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam [[lakk (karvad)|lakk]], mis katab nii [[kael]]a, [[õlg]]u kui ka [[rind]]a.
Lõvil on ühena vähestest [[kiskjalised|kiskjalistest]] selgelt välja kujunenud [[suguline dimorfism]], mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel.
Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel.
Looduses on lõvid praegu olemas Põhja- Aafrikas,Edela- Aasias ning ka Indias. Lõvid elavad vabas looduses 10-14 aastat. Vangistuses võivad nad elada ligi 20 aastat. Looduses isalõvid elavad harva üle kümne aasta. Isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega. Tavaliselt elavad lõvid savannides ja heinamaal.
Lõvide arvukus aina väheneb. Peamine selle põhjus on nende elukohtade hävitamine ning konfliktid inimestega.
==Elupaigad==
Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, [[veekogu]]dega [[savann]]id, kus leidub ohtralt sõralisi nt sebrad antiloobid.
==Eluviis ja toitumine==
Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades – [[praid]]ides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 kuni umbes neli täisealist isalõvi, tosinajagu emalõvisid ja kutsikaid.<ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 161, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref> Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem [[isend]]it. {{lisa viide}}
Kord võimule saanud isased, on sunnitud üksteisega rahulikesse suhetesse jääma, selleks et püüda edukalt kaitsta praidi emalõvisid võõraste praidide isalõvide eest. Praidide kooselu tabab enamasti iga 2 või 3 aasta järel suure tõenäosusega ümberstruktureerimine. Nooremate isalõvide salgad võivad veristes võitlustes emalõvide pärast kukutada, raskelt vigastada või koguni tappa, juhtisased. Uurijate arvates tunnevad uued juhtisased küll huvi suguküpsete emalõvide vastu, kuid plaanivad tappa kõik emastest sõltuvad kutsikad, selleks et emastel algaks uuesti innaaeg.<ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 161, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref>
Võitluste käigus võivad mitmed emased koos oma kutsikatega praidist lahkuda <ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 164, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref>, see jätab neid ilma rühma kaitsest ning raskendab jahipidamist mistõttu õnnestub üksikutel emalõvidel kutsikate kasvatamine, ka rohkete vaenlaste tõttu, (sh inimene) siiski harva. Mitmetel emalõvidel koos kutsikatega võib õnnestuda ühinemine uute praididega.
Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Lõvi on ainuke kaslane, kes elab ja peab jahti rühmas. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused [[antiloop|antiloobid]], [[sebra]]d ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored [[aafrika elevant|elevandid]], [[ninasarvik]]ud, [[jõehobu]]d ja [[koduloomad]]. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi ([[hiir]]i). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi [[käpp]]i ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt [[haigus|haiged]] või [[vanadus]]est väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi.
===Sigimiskäitumine===
[[Image:Map Guj Nat Parks Sanctuary.png|thumb|... ja Indias.]]
Lõvid [[Paaritumine|paarituvad]] loodusliku levila piires aastaringselt.
[[John Sparks]] oma raamatus "[[Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu]]" kirjeldab sigimiskäitumist praidides järgmiselt:
{{cquote|Vennaskonna kõige domineerivam liige kasutab oma eelisõigust ja rakendab kogu oma energia lõvitari seksuaalsete nõudmiste rahuldamiseks. Emane kutsub teda ligi sada korda päevas ronima kaksiratsi oma kergitatud tagupoolele. Päeva või paari pärast kaotab esimene isane oma paaritamisjõu ja mõni tema puhanumatest vendadest tõrjub ta kõrvale. Selline seksuaalne jõulisus mängib rahu hoidmisel väga olulist rolli. Indlev emalõvi on võimeline rahuldama kõiki oma "abikaasasid", ja kuna kõik nad kopuleeruvad temaga palju kordi, pole keegi isastest kindel, kes on tema järgmise kutsikapesakonna isa või isad.}}<ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 161, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref>
Ühte paari järgiti Serengetis [[innaaeg|innaajal]] järjest kaks ja pool päeva ja selle aja jooksul paaritusid nad, uurijate arvates, 157 korda.<ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 160, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref>
Emalõvide [[tiinus]] kestab ligikaudu 105–112 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises [[koobas|koopas]], lõhes või augus. Vastsündinud kutsikad on umbes 30 cm pikkused ja laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni. [[Suguküpsus|Suguküpseks]] saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt.
===Eluiga===
Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20–30 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja [[leopard]]i suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger – [[liiger]]; ema lõvi, isa tiiger – [[tigon]]).
Kui harilikult on perekonna ja sugukonna väiksemad liigid ürgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega.
== Loomade kuningas ==
[[Pilt:16943LamavLõvi.jpg|pisi|Lõvi on sageli kujutatud kunstis. Lamava lõvi marmorskulptuur [[Muuga mõis]]as.]]
Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "[[Physiologus]]".
Sellel on mitu põhjust.
*Lõvi on suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult [[jääkaru]] ja [[tiiger]] lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse.
*Lõvi on kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed. Erinevalt tiigrist ja enamikust teistest loomadest ei tegutse lõvid kuigi varjatult.
*Lõvil on vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid, elevant{{lisa viide}} ja [[möiraahv]].
==Vaata ka==
* [[Liiger]]
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
{{commons|Lion}}
| |||