|
[[Pilt:Tartu Kunstimuuseum.JPG|pisi|Tartu Kunstimuuseumi hoone Tartus, Raekoja plats 18]]
'''Tartu Kunstimuuseum''' (lühend varem '''TKM''', 2015. aastast '''Tartmus''') on [[Tartu kesklinn]]as tegutsev [[riigimuuseum|riikliku alluvusega]] [[kunstimuuseum]], [[Lõuna-Eesti]] suurim kunstimuuseum. TKMTartu Kunstimuuseum loodi 1940. aastal [[Kunstiühing Pallas|kunstiühingu Pallas]] liikmete eestvedamisel, algse kogu moodustasid pallaslaste kingitud teosed.
Tänapäeval moodustavad Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni põhiosa eesti kunst ning Eestiga seotud välisautorite kunst 18. sajandist tänapäevani. Kogusse kuulub umbes 23 000 eksponaati. Muuseumis toimuvad ajutised näitused nii muuseumi enda kollektsiooni põhjal kui ka koostöös teiste Eesti ja välismaiste muuseumide ja galeriidega.
==Ajalugu==
Muuseum moodustati [[Tartu Linnavalitsus]]e otsusega [[17. november|17. novembril]] [[1940]]. TKMiTartu Kunstimuuseumi alusvara koosnes 121 deposiidist ja annetusest, millele järgmisel aastal lisandusid [[Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] 20. sajandi kunsti osa ning erinevate asutuste ja organisatsioonide deposiidid. Tollal asus muuseum aadressil Suurturg 6 (praegu [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 6)<ref>Mare Joonsalu. ''Tartu Kunstimuuseumi alusvara''. Kogumikus ''Tartu Kunstimuuseum 60. Dialoog 2000 versus 1940''. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 2000.</ref>, kuid kolis sõja ajal erinevatesse hoonetesse Tartus. Aastatel 1944–1991 kandis TKMmuuseum nime '''Tartu Riiklik Kunstimuuseum'''<ref name="EKABL">[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn, 1996. Lk 620</ref>. [[2. mai]]l [[1946]] avati muuseumina elumaja aadressil [[Vallikraavi tänav]] 14, mis koos ümber- ja juurdeehitustega jäi TKMi peamiseks näitusepinnaks 1990. aastateni. 2015. aasta seisuga asuvad selles hoones muuseumi kunstikogud, raamatukogu ja administratiivruumid. Alates [[1988]]. aastast toimuvad näitused nn viltuses majas ehk [[Barclay de Tolly maja]]s aadressil Raekoja plats 18<ref>{{netiviide|URL=http://www.tartmus.ee/et/ajalugu/index.html|Pealkiri=Tartu Kunstimuuseum : Ajalugu|Sait=Tartu Kunstimuuseumi veebileht|Kasutatud=02.10.2011}}</ref>, alguses nimetati seda [[Kivisild (Tartu)|Kivisilla]] galeriiks.
2014. aasta lõpus koosnes TKMiTartu Kunstimuuseumi põhikogu 44 650 säilikust.<ref>{{netiviide|URL=http://tartmus.ee/files/wordpress/?page_id=17|Pealkiri=<nowiki>Ajalugu | Tartu Kunstimuuseum</nowiki>|Sait=Tartu Kunstimuuseumi koduleht|Kasutatud=17.02.2014}}</ref> Olulise osa moodustab kunstikool[[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgema Kunstikooli PallasePallas]] pärand ja 20. sajandi Tartu kunstnike looming. Viimastel aastatel on kiirelt kasvanud 1999. aastal loodud kaasaegse kunsti kogu.<ref>{{netiviide|URL=http://tartmus.ee/files/wordpress/?page_id=39|Pealkiri=<nowiki>Kaasaegse kunsti kogu | Tartu Kunstimuuseum</nowiki>|Sait=Tartu Kunstimuuseumi koduleht|Kasutatud=17.02.2014}}</ref>
2014. aastal paigaldati Raekoja platsi äärde näitusemaja ette Eesti kunstniku [[Mare Mikoff]]i skulptuur "[[Maanaised]]".
TKMilTartu Kunstimuuseumil on olnud kaks filiaali<ref name="EKABL"/>:
*[[Anton Starkopfi ateljeemuuseum]] Tartus, 1972–1997;
*[[Eduard Kutsari Majamuuseum]] Elvas, asutatud 1971, antud hiljem üle [[Tartumaa Muuseum|Tartumaa muuseumile]]ile, mis on nüüdseks omakorda liidetud [[Eesti Rahva Muuseum]]iga.
Nõukogude ajal hõlmas muuseumistmuuseumi ekspositsioonist ligikaudu poole [[Eesti kunst]]i püsinäitus, millest 2010. aastatel on ruumipuudusel loobutud. Selle asemel korraldatakse muuseumis rohkem ajutisi näitusi, mis võimaldavad eksponeerida ka oma kogudest suuremat osa kui püsinäitus. Muuseumis toimuvad ka kontserdid, loengud ja muud üritused. Viimaste aastate näitustest on enim vastukaja pälvinud Eesti skandaalsemaid kunstiteoseid tutvustavtutvustanud "[[MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!]]" ja [[holokaust]]i teemat [[Poola]] nüüdiskunstis kajastavkajastanud "[[Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest]]".
==Direktorid==
| 