|
===Euroopa Ülemkogu===
Lõplik otsustusõigus Euroopa Liidus on Euroopa Ülemkogul, misÜlemkogu koosneb 28 liikmesriigi riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Ülemkoguning tulebjust kokkuneil nelion kordalõplik aastas,otsustusõigus Euroopa Liidus. etNemad määratamääravad kindlaks poliitika põhimõtted ja üldsuunised kohtumistel, mis toimuvad neli korda aastas. Suuremas osas välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes on vaja kõikide ELi liikmesriikide nõusolekut.
Euroopa välisteenistuseLiidu ülesandeksametliku veebisaidi kohaselt on "välisteenistuse ülesandeks toetada kõrge esindaja tegevust. See toimib ELi diplomaatilise teenistusena. Rohkem kui 139 delegatsioonist ja büroost koosnev võrgustik edendab ning kaitseb Euroopa väärtusi ja huve kogu maailmas. " <ref>https://europa.eu/european-union/topics/foreign-security-policy_et</ref> ▼Kõrge esindaja ülesanne on muuta ELi välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevamaks. Ta on kord kuus kokku tuleva välisasjade nõukogu (kuhu kuuluvad 28 ELi liikmesriigi välisministrid) eesistujaks. Samuti osaleb ta Euroopa Ülemkogu kohtumistel ja annab aru välisküsimustes.
Hetkel kehtiva välis- ja julgeolekupoliitika strateegi "Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa" kajastab visiooni ELi ülemaailmsest rollist, tuuakse välja ühised põhimõtted ja esitatakse edasised sammud välis- ja julgeolekupoliitikas. 2016. aasta septembris toimunud Bratislava tippkohtumisel otsustati tugevdada ELi koostööd välisjulgeoleku ja kaitse alal. <ref>http://www.consilium.europa.eu/et/policies/defence-security/#47244651020</ref>
Enamiku välis- ja julgeolekupoliitika alaste otsuste puhul on vaja kõikide ELi liikmesriikide nõusolekut.
▲Euroopa välisteenistuse ülesandeks on toetada kõrge esindaja tegevust. See toimib ELi diplomaatilise teenistusena. Rohkem kui 139 delegatsioonist ja büroost koosnev võrgustik edendab ning kaitseb Euroopa väärtusi ja huve kogu maailmas. <ref>https://europa.eu/european-union/topics/foreign-security-policy_et</ref>
28. juunil 2016 tutvustas kõrge esindaja Federica Mogherini ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat Brüsselisse Euroopa Ülemkogu kohtumisele kogunenud ELi juhtidele.
Kõrgele esindajale tehti Euroopa Ülemkogu 2015. aasta juuni kohtumisel ülesandeks koostada uus strateegia. Strateegia pealkirjaga „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“ kajastab selle koostamise protsessis väljendatud ühiseid seisukohti ning selles esitatakse strateegiline visioon ELi ülemaailmsest rollist. Strateegias tuuakse välja ühised põhimõtted ja esitatakse edasised sammud praegusel nii Euroopa kui ka kogu maailma jaoks keerulisel ajal.
2016. aasta septembris Bratislavas toimunud tippkohtumisel otsustasid 27 ELi juhti anda uut hoogu Euroopa välisjulgeolekule ja kaitsele: probleemiderohkes geopoliitilises olukorras tugevdatakse ELi koostööd välisjulgeoleku ja kaitse alal.
Nad seadsid eesmärgiks, et Euroopa Ülemkogu detsembrikuu kohtumisel tuleks teha otsus konkreetse julgeolekut ja kaitset käsitleva rakenduskava kohta ning selle kohta, kuidas kasutada paremini ära aluslepinguid, eelkõige võimete osas, ning otsustasid alustada viivitamata ELi ja NATO ühisdeklaratsiooni rakendamist.
Selle elluviimiseks arutab Euroopa Ülemkogu oma detsembrikuu kohtumisel julgeoleku ja kaitse paketti, mis koosneb kolmest osast:
1) ELi üldise julgeoleku- ja kaitsestrateegia rakenduskava ning nõukogu järeldused ELi üldise strateegia rakendamise kohta julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas.
2) ettepanekud ELi ja NATO koostöö suurendamiseks, millega rakendatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski, Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ühisdeklaratsiooni selle 7 valdkonnas.
3) Euroopa kaitsealane tegevuskava, mille esitas Euroopa Komisjon eesmärgiga suurendada teadusuuringuid ja võimeid, samuti konkurentsivõimet siseturu parema toimimise abil. <ref>http://www.consilium.europa.eu/et/policies/defence-security/#47244651020</ref>
===Euroopa Liidu Nõukogu===
| 