Algkeel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasime täpsustava lause
1. rida:
'''Algkeeleks''' nimetatakse [[võrdlev-ajalooline keeleteadus|võrdlev-ajaloolises keeleteadus]]es vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel [[keelesugulus|suguluses]] oleva [[keel (keeleteadus)|keel]]e rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.<ref name="viitso28">[[Tiit-Rein Viitso]]. Keelesugulus ja soome-ugri keelepuu. Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 29.</ref>
 
Algkeeli rekonstrueeritakse praeguste [[keelekuju]]de ühis- ja erijoonte põhjal, näiteks rekonstrueeritud [[läänemeresoome algkeel]] on põhineb [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] ja murrete jäädvustustel. Rekonstrueeritud algkeele ja kunagise tegeliku varasema keelekuju olemusliku erinevuse tõttu on vene keeleteaduses eristatud rekonstrueeritud algkeelest (vene keeles ''prajazyk'') eraldi mõistena [[aluskeel]]t (vene keeles ''jazyk-osnova''), mis tähistab praeguste keelte mingil kindlal ajal või kindlas kohas räägitud reaalset eellaskeelt.<ref name="viitso33">[[Tiit-Rein Viitso]]. Keelesugulus ja soome-ugri keelepuu. Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 33.</ref> Esimene rekonstrueeritud algkeel oli indoeuroopa algkeel, seejärel Altai ja Uurali. Hästi rekonstrueeritud algkeel on variatsioonivaba, ilma murdeerinevusteta, samas kui elav keel on tohutult varieeruv, liigendudes [[murre]]teks ja [[idiolekt]]ideks.<ref name="viitso33" />
 
Rekonstrueeritud algkeele ja kunagise tegeliku varasema keelekuju olemusliku erinevuse tõttu on vene keeleteaduses eristatud rekonstrueeritud algkeelest (vene keeles ''prajazyk'') eraldi mõistena [[aluskeel]]t (vene keeles ''jazyk-osnova''), mis tähistab praeguste keelte mingil kindlal ajal või kindlas kohas räägitud reaalset eellaskeelt.<ref name="viitso33">[[Tiit-Rein Viitso]]. Keelesugulus ja soome-ugri keelepuu. Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 33.</ref>
 
Hästi rekonstrueeritud algkeel on variatsioonivaba, ilma murdeerinevusteta, samas kui elav keel on tohutult varieeruv, liigendudes [[murre]]teks ja [[idiolekt]]ideks.<ref name="viitso33"/>
 
Algkeele kui keeleteadusliku rekonstruktsiooni määratluse ja omaduste tõttu on [[Tiit-Rein Viitso]] hinnangul üldjuhul ebakorrektne püüda algkeelt dateerida. Kui mitme keele ühise eellaskeele olemasolu kohta on kirjalikke viiteid, on rekonstrueeritud algkeele samastamine reaalsete keelte tegeliku eelkäijaga Viitso hinnangul küsitav. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse vahenditega rekonstrueeritud algkeele vastavus varasemale keelekujule võib mõnes osas olla väga suur, kuid mida erinevamad on algkeele rekonstrueerimiseks kasutatud keeled või murded, seda ebaühtlasemad on rekonstrueeritud algkeele eri osad ajaliselt.<ref name="viitso33"/>