Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad [[ungarlased]], [[handid]], [[mansid]], [[soomlased]], [[karjalased]], [[eestlased]], [[liivlased]], [[isurid]], [[vadjalased]], [[vepslased]], [[ersad]] ja [[mokšad]] ([[mordvalased]]), [[marilased]], [[udmurdid]] ja [[komid]].
Soome-ugri rahvaste põlised asualad on Põhja- ja Ida-[[Euroopa]]s ning Lääne-[[Siber]]is. [[Esiaeg|Esiajast]], [[1. aastatuhat|1. aastatuhande]] lõpu poole [[pKr]] valdasid soomeugrilased maa-ala [[Läänemeri|Läänemerest]] [[Uural]]ini ning [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]] Vene[[Ida-Euroopa lagendikulauskmaa]] lõunasteppideni. Esimese aastatuhande lõpupoole algas võõraste rahvaste sissetung uurali rahvaste põlistele asundusaladele. Edelast ja läänest tungisid [[slaavlased]] ja [[germaanlased]] ning kagust – [[Volga]] piirkonnast [[türklased|türgi]]-[[tatarlased|tatari]] rahvad.<ref>[[Jüri Uluots]], [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/15266 Eesti õigusajaloo senisest uurimisest ja tuleviku ülesandeist.], [[Ajalooline Ajakiri]], 1930 nr 1-2</ref>. [[Mongoli invasioon Venemaale|Mongoli invasioon ja rüüsteretked Venemaale]] [[13. sajand]]il, soodustas slaavlaste siirdumist põhja- ja kirde maa-aladele, kus alistati ja assimileeriti rahvad idapool [[Peipsi]]t.
Ungarlased asusid [[9. sajand]]i lõpus Ungari alale [[Ungari]]sse ja [[Transilvaania]]sse. Oma riik on tänapäeval kolmel soomeugri rahval: [[Eesti|eestlastel]], [[Soome|soomlastel]] ja [[Ungari|ungarlastel]].
