Tegevvulkaan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Tegevvulkaan''' on praegu [[vulkaanipurse|tegutsev]] või [[Ajalooline aeg|ajaloolisel ajal]] tegutsenud [[vulkaan]], mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus.
Terminit "tegevvulkaan" mõistetakse mitmeti. Mõnikord nimetatakse nii vulkaane, mis hetkel [[vulkaanipurse|purskavad]]. Enamasti aga arvatakse tegevvulkaanide hulka ka vulkaanid, mis on tegutsenud ajaloolisel ajal ja teevad seda tõenäoliselt ka tulevikus. Selliseid vulkaane nimetatakse ka [[uinunud vulkaan]]ideks.<ref>Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 7. ISBN 0922152349</ref> Võimaliku tulevase vulkaanilise tegevuse oluliseks tunnuseks on [[magmakamber]], mille sisu pole tardunud.<ref>Gareth Fabbro: [http://www.science20.com/tuff_guy/beneath_volcano_magma_chamber-84329 Beneath The Volcano: The Magma Chamber]</ref>
Ajalooline aeg on aeg, millest on kirjalikke ülestähendusi. Seetõttu on mõistetav, et eri piirkondades on ajaloolise aja pikkus väga erinev: [[Uus-Meremaa]]l näiteks mõnisada, kuid [[Hiina]]s tuhandeid aastaid, mistõttu on niimoodi lahterdatud vulkaane raske võrrelda. Seetõttu nimetatakse tegevvulkaaniks sageli vulkaani, mis on tegutsenud viimase 10 000 aasta jooksul.<ref>Francis, P. & Oppenheimer, C. (2003). Volcanoes (2. trükk). Oxford University Press. Lk 17. ISBN 0199254699</ref> Viimased 10 tuhat aastat tähendavad aega pärast viimase [[jääaeg|jääaja]] lõppu ja seda perioodi nimetatakse [[holotseen]]iks.
9. rida:
Maailmas leidub palju vulkaane, mis on viimase mõne tuhande aasta jooksul pursanud näiteks tosin korda. Isegi kui need vulkaanid pole inimese elueaga võrreldes aktiivsed, on nad [[geoloogiline aeg|geoloogilise ajaga]] võrreldes ikkagi väga aktiivsed.
Vulkaani eluiga (ajavahemik esimesest purskest viimaseni) võib olla väga erinev. On juhtunud, et vulkaan tekib, purskab mõned kuud ja lakkab seejärel toimimast ega purska enam iialgi. Teisalt on teada vulkaane, mis on tegutsenud miljonite aastate jooksul ([[Yellowstone'i vulkaan]],<ref>[https://www.nps.gov/yell/learn/nature/volcanoqa.htm Frequently Asked Questions: Volcano] Yellowstone</ref> [[Etna]]).<ref>[https://www.britannica.com/place/Mount-Etna Mount Etna] Encyclopædia Britannica</ref> Kuid vulkaani aktiivsuse määramisel ei ole mõistlik sellest lähtuda, sest vulkanoloogid ei suuda tänapäeval veel piisava täpsusega ennustada, kas mingi uinunud vulkaan kunagi hakkab tegutsema või ei. Olulised tegurid on magmakambri suurus (suuremad magmakambrid jahtuvad kauem), selle sügavus (sügavamal asuvad magmakambrid jahtuvad kauem) ja ka keemiline koostis (kui [[magma]] erineb oma koostiselt märkimisväärselt ümbritsevatest kivimitest, tähendab see tavaliselt seda, et magmakambril on ühendus sügavamate kihtidega ja see jahtub kauem).<ref>[http://petrology.oxfordjournals.org/content/41/7/991.full Time Scales of Crystal Fractionation in Magma Chambers—Integrating Physical, Isotopic and Geochemical Perspectives] C. J. HAWKESWORTH, S. BLAKE, P. EVANS, R. HUGHES, R. MACDONALD, L. E. THOMAS, S. P. TURNER and G. ZELLMER</ref> Ka võivad uuemate uuringute kohaselt jahtunud magmakambriga ja seni ohutuks peetud uinunud vulkaanid soodsates tingimustes kahe kuuga taas aktiviseeruda.<ref>[https://www.sciencedaily.com/releases/2011/03/110304114856.htm No such thing as a dormant volcano? Magma chambers awake sooner than thought]</ref>
Ka tegevvulkaanide arvu on raske hinnata. Igal suvalisel hetkel tegutseb maailmas vähemalt 20 vulkaani. Näiteks Stromboli on olnud püsivalt aktiivne juba tuhandeid aastaid. Dokumenteeritud vulkaanipurskeid on teada umbes 550 vulkaani kohta. Viimase 10 000 aasta jooksul on tegutsenud umbes 1500 vulkaani. Need arvud kehtivad aga vaid siis, kui vaatluse alla võetakse maismaal toimunud vulkaanipursked. Suurem osa [[laava]]st produtseeritakse [[ookeani keskmäestik|ookeanide keskmäestikes]] ning kui kõik sealsed [[lõhevulkaan|laavalõhed]] ka tegevvulkaanide hulka arvata, võib nende koguarv ületada miljoni.<ref>{{netiviide | URL = http://www.volcano.si.edu/faq/index.cfm?faq=03| Pealkiri = How many active volcanoes are there in the world?| Autor = Global Volcanism Program| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Smithsonian Institution| online = | Keel = inglise keeles}}</ref>
| |||