Päike: erinevus redaktsioonide vahel

Päike koosneb peamiselt [[vesinik]]ust (73,46% massi järgi) ja [[heelium]]ist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente kokku on 1,67% massi järgi<ref name=vitalstats/>. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000 kg/m³ , [[rõhk]] 3,4×10¹⁶ Pa<ref name="A&O"/> ja temperatuur umbes 15 700 000 [[Kelvin|K]] muundub vesinik [[termotuumareaktsioon]]ides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×1040×10³⁸ [[prooton]]it (vesiniku [[aatom]]i [[aatomituum|tuuma]]) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate [[gammakvant]]idena vabanev [[energia]] jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese [[fotosfäär]]i ja edasi [[Maailmaruum|kosmosesse]]. Päikese kogu[[kiirgus]] on 3,825×10²⁶²⁰⁶ J/s<ref name="A&O"/>. Päike kiirgab ka [[raadiokiirgus]]t, aga Päikese raadiokiirgus on nõrk ja muutlik<ref name=lk44>"A ja O", lk. 44</ref>. Päikese koguenergia on 7×10⁴¹⁴¹⁰ J<ref name=lk44/>. Kiirguse tõttu väheneb Päikese mass igas sekundis 4,330 t<ref name="A&O"/>. Fotosfääris kiirgub suurel hulgal nähtava [[valgus]]e [[footon]]eid, mis jõuavad Maa pinnale. [[Füüsika|Füüsikud]] tekitavad Päikese tuumas toimuvatega sarnaseid protsesse [[vesinikupomm]]is ja [[termotuumareaktor]]ites.

Päikese fotosfäär ehk valgust kiirgav kiht ulatub 3203200 km kõrgusele Päikese pinnast. Ümberpöörav ehk [[konvektsioon]]ikiht ulatub 200020000 km kõrguseni ja selles on temperatuur kuni 9000 K. Kromosfäär ulatub 7000 km kõrgusele ja temperatuur selles on kuni 500 0000000 K.<ref name="A&O"/>

[[Päikese kroon]]i tihedus on 10¹¹¹⁰¹ aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 10²³ aatomit0aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta.

[[Spiikula]]te ja [[kromosfääriloide]]te keskmine kestus on 8 minutit, kõrgus 700070000 km, [[gaas]]i kiirus nendes 4 km/s. [[Protuberants]]ide kestus seevastu on 1–2 kuud, kõrgus kuni 40 000 km ja pikkus kuni 200 0000000 km.<ref name="A&O"/>