Veebiserver: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
sitta
P Tühistati kasutaja 37.143.71.115 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.
1. rida:
'''Veebiserver''' on [[arvutiprogramm]], mis edastab infot, näiteks [[veebileht]]i, kasutades [[hüperteksti edastusprotokoll]]i. Sõna kasutatakse ka [[server]]i kohta, milles nimetatud [[tarkvara]] töötab.
'''veebiserver on pask xDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDD'''
 
-jaanis
 
==Ülevaade==
14. rida ⟶ 12. rida:
Veebiserverid on ka mõnedes [[printer]]ites ja [[ruuter]]ites, et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[skript]]ina.<ref>[http://www.linuxscrew.com/wp-content/uploads/2007/09/bash_web_server.sh.txt bash web server on one line]</ref> Teiste programmide poole, nt [[andmebaasimootor]]id, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.
Lühima
 
==Ajalugu==
[[Pilt:First Web Server.jpg|pisi|200px|Esimene veebiserver.]]
1989. aastal pakkus [[Tim Berners-Lee]] oma tööandjale [[CERN]]-ile välja projekti, mille eesmärgiks oli lihtsustada teadlaste vahelist infovahetust kasutades [[hüpertekst]]i süsteemi.<ref>{{netiviide | URL = http://www.w3.org/History/1989/proposal.html | Pealkiri = Information Management: A Proposal | Autor = Tim Berners-Lee | Aeg = märts 1989 | Väljaandja = World Wide Web Consortium | online = 4. märts 2010 | Keel = inglise}}</ref> Selle projekti tulemusena kirjutas Berners-Lee kaks programmi:
Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.1989. aastal pakkus [[Tim Berners-Lee]] oma tööandjale [[CERN]]-ile välja projekti, mille eesmärgiks oli lihtsustada teadlaste vahelist infovahetust kasutades [[hüpertekst]]i süsteemi.<ref>{{netiviide | URL = http://www.w3.org/History/1989/proposal.html | Pealkiri = Information Management: A Proposal | Autor = Tim Berners-Lee | Aeg = märts 1989 | Väljaandja = World Wide Web Consortium | online = 4. märts 2010 | Keel = inglise}}</ref> Selle projekti tulemusena kirjutas Berners-Lee kaks programmi:
*[[veebilehitseja]] [[WorldWideWeb]]
*esimese veebiserveri [[CERN httpd]] (CERN [[http]] [[daemon]]), mis töötas [[operatsioonisüsteem]]il [[NeXTSTEP]].
275. rida ⟶ 24. rida:
1994 otsustas Tim Berners-Lee asutada [[W3C]] (World Wide Web Consortium), et reguleerida erinevate seotud tehnoloogiate (nt [[HTTP]], [[HTML]]) edasist arengut läbi standardiseerimise.
 
== Peamine veebiserveri tarkvara ==
Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab [[HTML]]-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu [[Pilt|piltide]], [[CSS|stiililehtede]] ja [[JavaScript|JavaScripti]] edastamist.
 
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri [[Kõvaketas|kõvakettal]], kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
 
Paljud veebiserverid (nt [[Apache HTTP Server]]) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks [[PHP]]) lubab HTML-dokumente luua [[Dünaamiline veebileht|dünaamiliselt]].
 
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide [[Üleslaadimine|üleslaadimiseks]].
 
Veebiserverid on ka mõnedes [[Printer|printerites]] ja [[Ruuter|ruuterites]], et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
 
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt [[Käsuinterpretaator|shelli]] [[Skript|skriptina]]. Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda [[CGI]] abil.
 
Kõige suurema turuosaga veebiserveri tarkvara [[Netcraft]]i 2015. aasta aprilli uuringu põhjal. Info on 849 027 856 saidi kohta.<ref> {{netiviide
| URL = http://news.netcraft.com/archives/2015/04/20/april-2015-web-server-survey.html