Parvlaev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim
1. rida:
[[Pilt:ColorMagic Liegeplatz Taufe Kiel2007.jpg|pisi|"[[Color Magic]]" Kielis (2007, tollal suurim parvlaev)]]
'''Parvlaev''' on autotekiga [[reisilaev]], mida kasutatakse liinireisideks.
'''Parvlaev''' on liini[[reisilaev]], mille autotekkidel veetakse eeskätt reisijate autosid, aga ka muud veeremlasti<ref>[[Mereleksikon]], Tallinn, 1996</ref>. Vene keele eeskujul on argikeeles levinud kõlalise sarnasuse põhjal ka [[praam]]<ref name=EKSS/> (vene ''паром'' tähendab parvlaeva), sest see võimaldab lühiduse tõttu paremini liitsõnu moodustada.
 
Vene keele eeskujul on siseriiklike laevaliinide parvlaevu kõnekeeles kõlalise sarnasuse põhjal nimetatud ka [[praam]]deks<ref name=EKSS/> (vene ''паром'' tähendab parvlaeva), sest aastakümneid saarte laevaliiklust korraldanud [[Eesti Merelaevandus]]e töökeel oli vene keel.
 
== Iseloomustus ==
13. rida ⟶ 15. rida:
[[Läänemeri|Läänemerel]] alustasid parvlaevad esmalt Soome ja Rootsi vahelistel liinidel, mis muutis reisijaile oma auto kaasavõtmise mugavaks. Parvlaevad on levinud ka saarte ja mandri vahelistel liinidel, mõnes riigis tegeleb sellega riik kui [[maantee]] pikendusega. Saarte parvlaevaliinide sellise käsitluse korral võib neis riikides parvlaevasõit olla ka tasuta või on tasuta reisijaile ning sõidukite ja kaubaveo eest tuleb tasuda. Näiteks [[Holland]]is vastutab parvlaevaliikluse korraldamise eest maanteeamet.
 
Rahvusvahelisi liine on avatud ka selleks, et vältida piiriületusi ja viisaprobleeme maismaal. Seetõttu avas näiteks [[Tallink]] 1994. aastal liini [[Tallinn]]–[[Travemünde]], sama eesmärki täidabtäidavad ka [[ro-pax-laev]]aliinaliinid [[Peterburi]]–[[Kaliningrad]] ja [[Ust-Luga sadam]]–[[Sillamäe sadam|Sillamäe]].
 
[[Pilt:Tallink Galaxy.jpg|pisi|Läänemere põhjaosa pikim parvlaev "Galaxy"]]
 
Põhjamaade rahvusvaheliste liinide parvlaevadel on tavaliselt [[jääklass]] 1A või 1A Super, mistõttu need laevad vajavad talvel väga harva [[jäämurdja]] abi ja peavad sõiduplaanist kinni. [[Kiire parvlaev|Kiireteks parvlaevadeks]] peetakse neid, mille kiirus on 27–28 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], tavaliselt on suurte parvlaevade kiirus kunialla 2225 sõlme. Parvlaevad on ka osa [[kiirlaev]]u (kiirusega 35 või enam sõlme), kuid neid nimetatakse enamjaolt kerekuju järgi, näiteks [[katamaraan]]ideks või ühekerelisteks kiirlaevadeks.
 
Vahel kasutatav sõna '''reisiparvlaev''' võion [[tautoloogia]], sest sõna 'parvlaev' tähendab (autotekiga) reisilaeva. Vahel kasutatav sõna ''kruiisiparvlaev''' ([[inglise keel]]es ''cruise ferry'') on eelkõige turundusargument, mida kasutatakse eeskätt Põhjamaadenende rahvusvaheliste liinide parvlaevade kohta, millel rõhutatakse teenuseid, mugavust ja meelelahutust.
 
Esimene senistest Põhjamaade parvlaevadest luksuslikuma sisustuse ja suurema arvu kajutikohtadega parvlaev oli [[Silja Line]]´i "Fennia" ([[1966]]). [[Viking Line]] oli juba [[1964]] korraldanud minikruiise [[Rootsi]] ja [[Ahvenamaa]] vahel, et suurendada reisijate arvu madalhooajal.