Theodor Petai: erinevus redaktsioonide vahel

''Palka ei maksnud meile enamlaste võimud ega ka saksa okupatsiooni võimukandjad, tuues süüks: esimene -– "kiriku kool" ja teine "vene usu kool".

''6. veebruaril 1919 ootamata piirati enamlaste sõjaväelaste poolt Mõniste-Ritsiku koolimaja ja vangistati mind ühes preester [[Paul Kolon]]iga, õpetaja [[Jakob Anton]]il õnnestus põgeneda, ning pantvangidena viidi meid Lätimaale Marienburgi ([[Alūksne]]) vanglasse. Punaste tribunaali kohus mõistis mind surma [[20. veebruar]]il 1919, kuna [[Soome]] [[Põhja Pojad|Põhja Poegade]] rügement 20. veebruaril vastu 21. veebruari öösel päästis meid kõiki eestlasi vanglast. [Hõimuvendade abi tuli tõesti viimsel hetkel – surmamõistetud olid juba jõudnud endale haua valmis kaevata!]''

''Vanglast vabanedes ei saanud Ritsikule kauaks jääda, sest punaväelaste front tuli tagasi, nii jäi Varstu valla osa, vasakpoolne Mustjõgi, punaväelaste sõjaväe liiniks ja mul tuli põgenikuna kolada Eesti vägedega-kaitseliitlastega Antsla, Karula ja Kaagvere valdades kuni 29. maini 1919, kui vabanes punaväelastest jäädavalt kogu Eesti."''<ref>[[Uno Schultz]], Maa sool: 50 aastat Theodor Petai surmast. [[Võru Teataja]], 16.04.1992</ref>