Aikidō: erinevus redaktsioonide vahel

Aikido on algselt arendatud ühe inimese poolt, kelleks on O-Sensei. Mitmed õpilased, kes harjutasid O-Sensei juhtimise all, otsustasid jagada oma teadmisi aikido’st, avades oma enda dojo’d. Mitmetest asjaoludest tulenevalt ja aikido dünaamilisest iseloomust sõltuvalt, interpreteerisid O-Sensei õpilased aikido’t erinevalt. Seeläbi sündisid aikido erinevad stiilid. EnimTuntumad tuntumadneist on ära toodud allpool, koos lühikese seletusega stiilide eripärast. Igal stiilil on oma tugevad ja nõrgad küljed, kuid kõik nad juurduvad tugevalt alustõdedesse, mis teeb aikido unikaalseks nagu ta on. Ühtegi stiili ei tohiks pidada paremaks või halvemaks teisest, vaid igaüks peaks ise leidma endale sobiva stiili. Loomulikult võivad välised tingimused (nagu näiteks maa geograafiline asukoht) limiteeridapiirata või mõjutada valikut. Millist stiili tekeegi ka ei valiks, õpetatakse teile ikka konkreetse instruktori aikido interpretatsiooni, ning ka teileõpilasele endileendale jääb võimalus arendada oma enda isiklikku aikido’t. Öeldakse, et on olemas niipalju erinevaid aikido stiile kui palju on selleaikido harrastajaid.

Nii nimetati kunsti, mida O-Sensei õpetas oma arengu alguses. TaSee on väga lähedane eelnevalt eksisteerinudolemas olnud Jutsu vormidele nagu Daito-ryu Aiki-jutsu. Seda on peetud üheks aikido n-ö jäigemaks vormiks. EnamusEnamik varasematest O-Sensei õpilastest alustasid selle perioodi ajal ja enamusenamik varasematest harjutamistest välismaal olid selles stiilis (nt Abbe-sensei õpetused

InglismaalSuurbritannias 1950. aastail).

Seda stiili õpetas kadunud Gozo Shioda. Shioda-sensei õppis koos O-Senseiga alates 1930. aastate keskelt alates. Pärast sõda kutsuti ta õpetama ja ta moodustas organisatsiooni, mida tuntakse kui Yoshinkan. Erinevalt sellele, järgnenud koolkondadest, on Yoshinkan alati püsinud heades suhetes Aikikai’ga nii enne kui ka pärast O-Sensei surma. Yoshinkan on aikido jäigem stiil, mille põhjuseks on praktiline efektiivsus ja füüsiliselt robustsed tehnikad. Seda õpetatakse mitmetes Jaapani politseijaoskondades. Rahvusvahelist organisatsiooni, mida seostatakse aikido Yoshinkan stiiliga, tuntakse kui Yoshinkai, millel on mitmeid aktiivseid koole üle terve maailma. Viimastel aastatel on kasvanud sellest stiilist mitmeid uusi võsusid, mis põhiliselt arenevad poliitilistel põhjustel.

See sisaldab enamusenamasti variante, mida õpetatakse tänapäeval. Enamikku nendest "stiilidest" õpetavad O-Sensei vanemad õpilased, mõningaste kõrvalekalletega pärast Algataja surma. Enamik neist väidavad, et õpetatav kunst on just see, mida O-Sensei neile õpetas. Võib-olla on see ka tõsi, kuigi mõnedel stiilidel on vähe sarnasusi teistega. Võttes kokku üldtuntud segaduse O-Sensei stiili õpetamisel, võiks lugu elevandist ja pimedast mehest anda meile ettekujutuse sellest, kuhu see kõik oleks võinud välja viia. Enamikul meist on oma eelarvamused ja lemmikud erinevate stiilide seas, kuigi nendel kõigil on oma nõrgad ja tugevad küljed, ning meil kõigil on neist midagi õppida.

Stiili, mida õpetab Morihiro Saito, on peetud piisavalt erinevaks oma põhiliikumisest Aikikai’st. Olenemata erinevustest on ta seetõttu saanud omaette nime, jäädes ikkagi Aikikai osaks. Saito-sensei oli pikka aega O-Sensei ''uchi-deshi'', alustades 1946. aastal ja jäädes temaga kuni surmani. Mitmed peavad Saito-sensei’d õpilaseks, kes veetis otseselt kõige enam aega koos O-Sensei’ga õppides. Saito-sensei ütleb, et ta püüab säilitada ja õpetada seda kunsti täpselt nii, nagu oli seda temale õpetanud Algataja. Tehniliselt tundub Iwama-ryu tundub sarnanevat aikido’ga, mida õpetas O-Sensei 1950. aastate alguses peamiselt Iwama dojos. Tehniline repertuaar on laiem kui teistes stiilides ja päris suurt rõhku asetatakse relvadega treenimisele.

Üks tähelepanuväärsemaid kõrvalepõikeid aikido maailmas oli 1947. aastal, kui Koichi Tohei, olles siis veel vaneminstruktor Aikikai’s, lahkus sellest organisatsioonist ja algatas Ki no Kenkyukai, et õpetada aikido’t tugeva rõhuga Ki kontseptsioonile. Sellest ajast saadik pole traditsioonilised ja Ki koolid eriti omavahel läbi käinud. Kõik need kunstid kipuvad endeidend kutsuma kui Ki Aikido'ks, isegi kui osadel stiilidel on üpris vähe sellega midagi pistmist.