Ahja jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Jõgi
| nimi = Ahja jõgi
▲| pildi_nimi = Ahja jõgi 2005.jpg
| pildi_seletus = Ahja jõgi
| lähe = [[Erastvere järv]] | lähe_NS = 57.98199 | lähe_EW = 26.7912
8. rida ⟶ 7. rida:
| valgla_maad = [[Eesti]]
| pikkus = 102,1 km<ref>{{kkr|VEE1047200}}</ref>
| valgla_pindala = 1074,3 km²
| jõe_langus = 87 m
16. rida ⟶ 14. rida:
}}
'''Ahja jõgi''' on [[Emajõgi|Emajõe]] suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 102,1 km, [[valgla]] 1074,3 km², [[langus]] 87 m.
Keskjooksul on kohaliku nimena olnud kasutusel ka Aarna jõgi. Pühapaigana on Ahja jõge nimetatud Ohvrijõeks. Jõe keskjooksul asub [[Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala]], mis loodi kaitsmaks [[Devoni liivakivi]][[paljand]]eid, mitmeid [[Koobas|koopaid]], [[jõeorg]]u ja seal leiduvaid kaitsealuseid liike. Sellele alale jäävatest paljanditest tuntuimad on [[Väike Taevaskoda]] ja [[Suur Taevaskoda]].
Jõe ääres on filmitud mitmed stseenid filmis "[[Viimne reliikvia]]".
== Kirjeldus ==
92. rida ⟶ 96. rida:
Suuremaid üritusi Suures Taevaskojas üldiselt enam ei korraldata. On olnud üks "Viimse reliikvia" meenutamise etendus ja Rein Rannapi kontsert, kuid ka siis oli probleemiks publiku liikumine, eriti pärast etendust. Jõekaldal tänavavalgustust ju pole.
[[RMK]] loomisega läks ka piirkonna haldamine neile üle ja 2013.
== Elustik ==
104. rida ⟶ 108. rida:
=== Linnustik ja loomastik ===
▲Kõige haruldasem on [[jäälind]], keda nimetatakse ka lendavaks kalliskiviks - tema säravsinine seljasulestik oleks tõesti nagu pigem troopikast pärit. <ref>[http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1214 Jäälind, smaragd meie jõemaastikel. O. Renno. eestiloodus.ee (vaadatud 20.12.2014)]</ref>
Üks arvukatest pesa-aukudest Väikese Taevaskoja paljandis on aastakümneid jäälindudele kuulunud, neid on nähtud ka [[Otteni vesiveski|Valgesoo (Otteni) vesiveskist]] allavoolu.
Ahjal elab ka [[vesipapp]]. Pesa-auke paljandites asustavad valdavalt [[kaldapääsuke]]sed.
Väikese Taevaskoja ligidal suuremates koopa-avades on nähtud [[saarmas]]t.
115. rida ⟶ 117. rida:
[[Kobras]] elutseb nii Ahjal kui suubuvatel ojadel ja tema langetus- ning paisutustöö ei ole alati inimese vaatevinklist soovitud, kuid Tilleoru kaitseala tamm väärib ehitustööna vaatamist.
Keskkonnainfo märgib
== Puhkus ja virgestus ==
121. rida ⟶ 123. rida:
===Veematkad===
[[Pilt:Ahja jõgi 2005.jpg|pisi|Kanuumatkajad Ahja jõel.]]
Kuna Ahja kallastel kasvavad üsna kõrged lepad ja võimsad männid ning kuused, mis maha langedes teisele kaldale ulatuvad (ja kevadised suurveed ei lükka jõge lagedaks nagu nt
"Toonus Plussi" kolmandal tegevusaastal lisandus "Veetee" (Toomas Pärle), kes lähtusid samadest loodushoidlikest põhimõtetest
"Toonus Pluss" oli selleks ajaks matkadega juba tublisti ülesvoolu liikunud ja ka "Veetee" leidis muid võimalusi. Kuid Koorvere-Kiidjärve-Otteni lõiku võib pidada üheks vaheldusrikkamaks ja kaunimaks Eesti jõgedel. Saesaare paisjärve imetlevad eriti välismaised matkagrupid.
===Kaldamatkad===
Ahja jõe kallastel on mitmeid matkaradu (peamiselt [[RMK]] rajatud).<ref>[http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/kiidjarve-kooraste-puhkeala/1477 Taevaskodade matkarada]</ref> <ref>[http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/kiidjarve-kooraste-puhkeala/1266 Tilleoru matkarada]</ref> Lihtsalt piki kallast liikuda on suhteliselt raske. Ülemjooksul on soiseid alasid, mättaid ja kobraste koopakäike (tihti märkab neid alles siis, kui oled rohukamarast läbi vajunud). Ürgoru kaitseala kaldareljeef (paed ning uhtorud) nõuab üles-alla ronimist, esineb soiseid ja pehme pinnasega kohti ja paiguti muudavad toomingad alusmetsa peaaegu läbimatuks.
=== "Viimse reliikvia" radadel ===
Kultusfilmi "[[Viimne reliikvia]]" filmimise kohtadest on mitmed rahvapärimusse jäänud ja neid käiakse Ahja jõe ääres vaatamas. Näiteks nn
==Vaata ka==
| |||