[[23. juuli]]l [[1991]] avaldas rühm, kuhu kuulusid [[NLKP]] funktsionäärid (nt. Zjuganov, Varennikov) ja mõni kirjanik ([[Valentin Rasputin]], [[Juri Bondarev]]) vanameelses ajalehes [[Sovetskaja Rossija]] avaliku kirja "[[Slovo k narodu]]" ('Sõna rahvale'), mida hiljem on nimetatud augustiputši manifestiks. Pöördumises märgitaksemärgiti, et "meie maa, suur riik, mis on antud meie hoolde ajaloo, looduse, kuulsusrikaste esivanematega, hukubhukkub, mureneb, vajub pimedusse ja olematusse". Kiri, kusmilles kutsutakse üles NSV Liitu säilitama ja "aitama kaasa NLKP ümberkujundamisele tõeliselt rahvalikuks parteiksrahvaparteiks", märgib ühtlasi partei juhtkonna "konservatiivsete" liikmete üleminekut marksistlik-leninistlikustleninistlikult ideoloogialt vene natsionalismile.
[[18. august]]il oli Gorbatšov [[Must meri|Musta mere]] ääres puhkamas, kui tema suvilasse sisenesid kella 17:00 paiku sisenesid tema suvilasse mõned vanameelsed kommunistid, kes tahtsid teda sundida võimust loobuma Janajevi kasuks. Gorbatšov keeldus ja ta suleti koduaresti. Seejärel väitsid riigipöörajad avalikkusele, et Gorbatšov on haigestunud ega saavat oma presidendikohuseid täita. Tema asemele asus asepresident Janajev, kes koos oma kaaslastega valmistas ette [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee]] loomist, mis pidi võimu haarama. [[19. august]]i hommikuks oldi valmis haaramavõimu võimhaarama [[Moskva]]s.
