Nõukogude-Afganistani sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
25. rida:
1933. aastal troonile tõusnud kuningas [[Zahir Shah]] valitses Afganistani kokku nelikümmend aastat. Tema võimuaega peetakse stagnatsiooniks, ometi tekkisid kuuekümnendatel aastatel Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, [[Afganistani Rahvademokraatlik Partei]], mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks: ''Khaliq'' (rahvas) ja ''Parcham'' (lipp). Vältimaks võimaliku kodusõja puhkemist, loobus kuningas Zahir Shah 1973. aastal toimunud vabariikliku riigipöörde järel vabatahtlikult troonist. Riigipöörde peakorraldaja, endine peaminister ning kuninga nõbu ja õemees [[Mohammed Daoud]], kehtestas vabariikliku riigikorra ja asus jõudsalt arendama suhteid põhjanaabri, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]].
 
[[1978]]. aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde käigus nõukogudemeelsest välispoliitikast loobunud Daoud, misjärel Afganistanist sai lühikeseks ajaks [[Külm sõda|külma sõja]] tallermaa. Uus valitsus asus ellu viima sotsialistlikesotsialistlikke reforme, jaotades ümber maad ning propageerides aktiivselt sugudevahelist võrdsust ja ateistlikku ideoloogiat propageerides. Reformide käigus hukkus tuhandeid inimesi. Ameerika Ühendriikide valitsus asus toetama vastupanuliikumist, lootes Nõukogude Liitu Vietnami sõja laadsesse konflikti vedada, et sel viisil Nõukogude Liidu lagunemisele kaasa aidata.
 
Afganistani uues valitsuses tekkinud ja kiiresti vägivaldseks arenenud võimuvõitluses jäi peale peaminister [[Hafizulla Amin]], kes 1979. aasta septembris president [[Nur Muhammad Taraki]] võimult kõrvaldas ja hukata lasi. Ka Amin ise kukutati võimult ja tapeti vaid kolm kuud hiljem, 24. detsembril 1979.