Redaktsioon: 19. detsember 2016, kell 20:46 redigeeri 2001:7d0:87ff:6480:205b:9e82:4e01:f1c7 (arutelu) määratluse sõnastus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. detsember 2016, kell 20:13 redigeeri eemalda 82.131.109.201 (arutelu) keegi kehv kirjaoskaja on siin usinalt NPOV-muudatusi teinud, "mille audentsus on tõendatud". pööran tagasi, tõstan lisandused arutellu ja kontrollin üle Uuem muudatus →
2. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=detsember\|aasta=2007}}{{NPOV}}{{allikad}} [[Pilt:Juletræet.jpg\|pisi\|Jõulukuusk]] '''Jõulud''' on 21.–27. [[detsember\|detsembril]] ([[kristlus\|kristlikud]] jõulud 25.–27. detsembril) tähistatav [[püha]], mille tähendus on kombestikes või [[usund]]ites erinev. '''Jõulud''' on pühad, milles on kokku põimunud [[muinasaeg\|muistne]] [[talvine pööripäev\|talvise pööripäeva]] tähistamise kombestik [[21. detsember\|21.]]–[[27. detsember\|27. detsembril]] ja [[kristlus\|kristlik]] [[Jeesus]]e [[Kristus]]e sündimise tähistamise kombestik [[25. detsember\|25.]]–27. detsembril. Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: [[Põhjala]] [[talvine pööripäev]], kristlik ~~Jeesuse Kristuse~~[[Jeesus]]e sünnipäev ning Lääne [[tarbimisühiskond\|tarbimisühiskonna]] kommertsjõulud. Igal neist on oma kombestik ja sümbolid ning eri inimeste silmis on ~~nende~~eri traditsioonide osatähtsus erinev: kes peab olulisimaks kinke ja ~~kuuse ehtimist~~kuuseehtimist, kes muistset talvepüha ja kes ~~jõulukirikus käimist~~jõulujutlust. Inimesi, kes tahavad säilitada ühe või teise traditsiooni puhtust, on suhteliselt vähe ning nende seisukohad on tihti ägedalt vastandlikud. Näiteks võivad paganluse pooldajad nimetada jõule vanaks päikesepühaks, mille kristlased alles hiljem üle võtsid (ning see seisukoht on ajalooliselt põhjendatav), samas võidakse jõulude tähistamist halvaks panna nii nende kristliku tausta kui ka kommertsialiseerumise tõttu. Teisalt on kristluses aeg-ajalt peetud jõulude tähistamist paganlikuks kombeks, mis õigele kristlasele kuidagi ei sobi. Uuem, 20. sajandi vältel juurdunud kaubanduslik jõulutraditsioon kipub endasse sulandama aga kõigi teiste tavasid ja sümboolikat. Tihti ongi üksikute tänapäevaste kommete taga eri traditsioonide tavandid, mida tavaline jõulutähistaja ei pruugi enam eristada. Eestis muudab pildi pisut segasemaks ka asjaolu, et siin elab arvukalt ~~[[venelased\|~~venelasi]], ~~kes tähistavad kiriklikke jõule~~ [[~~Juliuse~~Vene ~~kalender\|Juliuse~~Õigeusu ~~kalendri~~Kirik]]us ~~järgi~~tähistatakse jõule ent alles jaanuaris, ~~[[Gregoriuse kalender\|Gregoriuse kalendri]]~~eesti [[kolmekuningapäev]]a aegu. Samuti kaasnevad [[õigeusu jõulud]]ega mõnevõrra teistsugused kombed. ==Jõulud eesti rahvakalendris== 30. rida: {{vaata\|Kristlikud jõulud}} Jõuludega pühitseb kristlik kirik ~~[[Jumal]]a~~jumala poja Jeesuse Kristuse sündimist. Jeesuse kui oletatavalt ajaloolise isiku täpne sünnipäev ja -aasta on teadmata, teadlastel on selle kohta erinevaid teooriaid. Õhtumaa kirik asetas Kristuse sündimise püha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale, sümboliseerimaks Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust. Jõulupühi on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varajasel hommikul ja päeval. Suurele osale kristlaskonnast on just jõuluöö missa jõulupühade tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt. Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk [[prohvet\|prohvetite]] ennustustel ja nende täitumisel. Jõuluöö on kristlaste jaoks Kristuse sündimise öö. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii koguneb ka kogudus sel ööl valvama ja palvetama. Jõuluhommiku jumalateenistusel, kus seda peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Jõulupüha jumalateenistusel tänatakse Jumalat selle eest, et ta on tulnud oma pojas inimesena inimeste keskele. Enne kui jõulud said oma kuupäeva, pidutsesid Petlemma preestrid ja kogukond 8 päeva vigiiliapidu. Peo sisuks oli liturgilised teenistused Jeesusega seotud paikades, sündimine Petlemmas, ristimine Jordani ääres, Jeesuse esimene imetegu (Kaana pulm). 25. detsembril 358. aastal pidas Hieronymus jutluse Petlemma Sünnikirikus, millest sai alguse komme tähistada Jeesuse sündi just 25. detsembril. Jeruusalemmas hakati 25. detsembrit pidulikult ja algul vaid Jeesuse perekonna mälestuspäevana tähistama alles piiskop Juvenaiuse ajal (422-458). Esimene ühetähenduslik tõend jõulude või jõulupühade tähistamisest 25. detsembril on Jeruusalemma patriarhi Sophroniuse jutlusest (634-638). [[26. detsember\|26. detsembrit]] ehk teist jõulupüha on peetud [[esimärter Stefanos]]e mälestuspäevana. 99. rida ⟶ 95. rida: * [[Mall Hiiemäe]] "Eesti rahvakalender VII" 1981–1995 * "EELK Kirikukäsiraamat" I osa, 2009 * [http://kristlikmottevora.blogspot.com.ee/2014/12/joulude-ajalugu.html Jõulude ajalugu], Kristlik Mõttevõra, 2014 {{Maausu pühad}}

Jõulud: erinevus redaktsioonide vahel