Tõejärgne poliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'thumb|250px|A [[Vote Leave poster with a misleading claim about the EU membership fee, cit...'
 
Resümee puudub
1. rida:
[[File:EU referendum leave poster, Belfast, June 2016 - geograph.org.uk - 4990237.jpg|thumb|250px|A [[Vote Leave]] poster with a misleading claim about the EU membership fee, cited as an example of post-truth politics.<ref name="Wollaston">{{cite news|url=http://www.huffingtonpost.co.uk/entry/tory-mp-sarah-wollaston-switches-sides-in-eu-referendum-campaign_uk_57587e00e4b0415143693876|title=Tory MP Sarah Wollaston Switches Sides in EU Referendum Campaign|date=8 June 2016|accessdate=11 July 2016|website=The Huffington Post|author=Ned Simons}}</ref>]]
'''Tõejärgne poliitika''' (ka '''faktijärgne poliitika''') on [[politiiline kultuur]], milles avaliku debati käigus apelleeritakse peamiselt avalikkuse emotsioonidele, keskendumata poliitikate tegelikele üksikasjadele, ning väiteid kinnitatakse eelkõige kordamise teel, ignoreerides faktilisi vastuväiteid. Tõejärgsus erineb traditsioonilisest lähenemisest avalikele vaidlustele, kuna tavapärane väidete tõelevastavuse kontroll kuulutatakse teisejärguliseks. Ehkki sellise poliitilise kultuuri levikut on peetud eelkõige tänapäeva probleemiks, on see teatud määral olnud alati osa poliitikaelust, ehkki enne interneti tulekut polnud tõejärgne lähenemine nii nähtav, avalik ja mõjukas. Romaanis "[[1984 (Orwell)|1984]]" kirjeldas Briti kirjanik [[George Orwell]] maailma, milles riik muudab ajalooandmeid iga päev, et need sobiksid päevapoliitilise [[propaganda]]. Orwelli omaaegne kirjeldus põhines temalt ka teistes teostes kriitikat pälvinud [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] propagandapraktikal ja [[ajaloovõltsimine|ajaloovõltsimisel]].
 
Termini tänapäevase kasutuselevõtu alguseks on peetud blogija David Robertsi sõnakasutust 2010. aasta kolumnis ajakirjas [[Grist]].<ref name="HuffCoinage">{{cite news|url=http://www.huffingtonpost.co.uk/tom-jeffery/britain-needs-more-democr_b_10699898.html|title=Britain Needs More Democracy After the EU Referendum, Not Less|author=Tom Jeffery|date=26 June 2016|accessdate=11 July 2016|website=The Huffington Post}}</ref><ref name="Coining">{{cite news|url=http://grist.org/article/2010-03-30-post-truth-politics/|title=Post-Truth Politics|date=1 April 2010|website=Grist|accessdate=11 July 2016}}</ref><ref name=economist-10-9-16>[http://www.economist.com/news/briefing/21706498-dishonesty-politics-nothing-new-manner-which-some-politicians-now-lie-and "The post-truth world: Yes, I’d lie to you," ''The Economist'' Sept 10, 2016]</ref> Poliitikakommentaatorid on täheldanud tõejärgse poliitika esiletõusu Vene, Hiina, Ameerika, Briti, India, Jaapani ja Türgi poliitikas ning mitmetes ühiskondliku debati valdkondades, kus seda ajendavad [[24-tunnine uudistetsükkel]], [[libatasakaalustatus]] uudistes ja [[sotsiaalmeedia]] üha ulatuslikum levik.<ref name=economist-10-9-16/><ref name="Age-abbott">{{cite news|url=http://www.theage.com.au/comment/tony-abbotts-carbon-tax-outrage-signals-nadir-of-posttruth-politics-20140717-ztz2b.html|title=Tony Abbott's carbon tax outrage signals nadir of post-truth politics |date=14 July 2014|accessdate=11 July 2016|author=John Connor|newspaper=The Age}}</ref><ref name="Age-futile">{{cite news|title=Facts are futile in an era of post-truth politics|url=http://www.theage.com.au/comment/facts-are-futile-in-an-era-of-posttruth-politics-20140227-33m70.html|author=Gay Alcorn|newspaper=The Age|date=27 February 2014|accessdate=11 July 2016}}</ref><ref name="TOI-brexit-trump">{{cite news|url=http://blogs.timesofindia.indiatimes.com/to-name-and-address/everything-but-the-truth-what-we-share-with-the-brexit-campaign-and-trump/|title=Life in post-truth times: What we share with the Brexit campaign and Trump|author=Amulya Gopalakrishnan|date=30 June 2016|accessdate=11 July 2016|newspaper=The Times of India}}</ref><ref name="Dunt">{{cite web|title=Post-truth politics is driving us mad |url=http://www.politics.co.uk/blogs/2016/06/29/post-truth-politics-is-driving-us-mad|date=29 June 2016|accessdate=11 July 2016|publisher=politics.co.uk|author=Ian Dunt}}</ref><ref name="NSci-revolut">{{cite news|url=https://www.newscientist.com/article/mg23030763-000-free-speech-has-become-sound-bites-with-revolutionary-results/|title=Free speech has met social media, with revolutionary results|date=1 June 2016|newspaper=New Scientist|accessdate=11 July 2016}}</ref> 2016. aastal valiti "tõejärgsus" ("post-truth") [[Oxfordi sõnaraamat]]u [[aasta sõna]]ks<ref name="wordofyear">{{cite web |last=Flood |first=Alison |url=https://www.theguardian.com/books/2016/nov/15/post-truth-named-word-of-the-year-by-oxford-dictionaries |title='Post-truth' named word of the year by Oxford Dictionaries |work=The Guardian |date=15 November 2016 |accessdate=16 November 2016}}</ref> selle laialdase leviku tõttu 2016. aasta poliitilises kontekstis seoses [[Brexit]]i rahvahääletuse kampaania ning USA presidendivalimistega, kus tõejärgse poliitika vahendeid kasutasid laialdaselt peamiselt [[Suurbritannia]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkumise ning [[Donald Trump]]i presidendiks valimise pooldajad.<ref name="Freedland-nojoke">{{cite news|url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2016/may/13/boris-johnson-donald-trump-post-truth-politician|title=Post-truth politicians such as Donald Trump and Boris Johnson are no joke |author=Jonathan Freedland|date=13 May 2016|accessdate=11 July 2016|newspaper=The Guardian}}</ref><ref name="WaPo-era">{{cite news|title=Why the post-truth political era might be around for a while|url=https://www.washingtonpost.com/posteverything/wp/2016/06/16/why-the-post-truth-political-era-might-be-around-for-a-while/|author=[[Daniel W. Drezner]]|date=16 June 2016|accessdate=11 July 2016|newspaper=The Washington Post}}</ref><ref>{{cite web|title=Delivering trust: Impartiality and objectivity in the digital age|date=January 2012|author=Richard Sambrook|url=http://orca.cf.ac.uk/33772/1/Delivering_Trust_Impartiality_and_Objectivity_in_a_Digital_Age.pdf|website=Reuters Institute for the Study of Journalism|publisher=University of Oxford}}</ref>