Vikipeedia

Šokolaad: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
33. rida:
Keedušokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele maiustusena.
 
* Mõrušokolaad, ka magustamata šokolaad, keedušokolaad, köögišokolaad, pagarišokolaad. TaSee on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam šokolaad. TalleSellele ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on tasee hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi.
* MõrumagusadMõrumagus šokolaad, mis võivadvõib kanda ka nime poolmagus või tume šokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusamadmagusam kui mõru šokolaadidšokolaad ja sobib ka maiustuseks. Puhtale šokolaadipastale on lisatud suhkrut, vanilli, täiendavattäiendavalt kakaovõid või emulgaatorina[[emulgaator]]ina toimivat letsitiini[[letsitiin]]i. TahkeTahket kakaomasskakaomassi võib olla isegi kuni 75%.
Söögišokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mida esindab piimašokolaad. Siia võib paigutada ka kokkuleppeliselt šokolaadi nime kandva valge šokolaadi. Need on heledama värvusega, sest neile on lisatud suhkrut, piima ja veel täiendavalt kakaovõid. Euroopas kannab šokolaadi nime ka valge šokolaad, kuid Ameerikas tohib tedaseda nimetada ''white coating'' (valge glasuur ehk kate). Valge šokolaad ei sisalda kakaomassi, vaid koosneb põhiliselt kakaovõist, millele on lisatud piimapulbrit, letsitiini, vanillisuhkrut ja tavalist suhkrut. Ehtne valge šokolaad peab olema elevandiluu värvi. ▼
 
Kuvertüür, glasuurimišokolaad ehk dipišokolaad sisaldab tavalise söögišokolaadiga võrreldes rohkem kakaovõid ning sulab seetõttu ühtlasemalt ja hõlpsamini. Tahkudes jääb kuvertüür kaunilt läikivaks ning sellest valmistatud glasuur murdub toreda, kergelt kuuldava krõpsuga. Kuvertüür on asendamatu šokolaadikaunistuste tegemisel, šokolaadikihiga katmisel ning nendes magusroogades, kus šokolaad on põhikomponendikspõhikomponent. Väga eriliseks teeb tedaselle veel see, et tedaseda on mitmes variandis: mõrumagusana, poolmagusana, piimašokolaadina ja isegi valgena. Parimaid kuvertüüre toodavad Belgia, Prantsusmaa ja Šveits ning ka naabermaa Soome. ▼
Söögišokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mida esindab piimašokolaad. Siia võib paigutada ka kokkuleppeliselt šokolaadi nime kandva valge šokolaadi. Nad on heledama värvusega, sest neile on lisatud suhkrut, piima ja veel täiendavat kakaovõid.
▲Euroopas kannab šokolaadi nime ka valge šokolaad, kuid Ameerikas tohib teda nimetada white coating (valge glasuur ehk kate). Valge šokolaad ei sisalda kakaomassi, vaid koosneb põhiliselt kakaovõist, millele on lisatud piimapulbrit, letsitiini, vanillisuhkrut ja tavalist suhkrut. Ehtne valge šokolaad peab olema elevandiluu värvi.
 
Kuvertüür, glasuurimišokolaad ehk dipišokolaad sisaldab tavalise söögišokolaadiga võrreldes rohkem kakaovõid ning sulab seetõttu ühtlasemalt ja hõlpsamini. Tahkudes jääb kuvertüür kaunilt läikivaks ning sellest valmistatud glasuur murdub toreda, kergelt kuuldava krõpsuga.
 
▲Kuvertüür on asendamatu šokolaadikaunistuste tegemisel, šokolaadikihiga katmisel ning nendes magusroogades, kus šokolaad on põhikomponendiks. Väga eriliseks teeb teda veel see, et teda on mitmes variandis: mõrumagusana, poolmagusana, piimašokolaadina ja isegi valgena. Parimaid kuvertüüre toodavad Belgia, Prantsusmaa ja Šveits ning ka naabermaa Soome.
 
Šokolaadikompvekkide puhul tehakse valik tavaliselt täidise järgi, tarbija ei tea šokolaadi põhinüanssidest midagi. Kuid tootjatele on ranged nõuded nii põhi- kui ka lisaainete jaoks, eriti aga šokolaadi sisalduse kohta (vähemalt 25% netokaalust).
 
Täidisega šokolaaditahvli kohta kehtivad küll samad nõuded kui kompvekkide kohta, kuid tarbija on nõudlikum šokolaadi suhtes. Tootja märgib alati pakendile, millise šokolaadiga on tegemist. Täidisteks võivad olla erinevad pähklid, puuviljatükid, ka kuivatatud puuviljade tükid jne.
 
Kakao jõuab tavatarbijani tänapäeval pulbrina, mille kakaovõi sisaldus ei tohi olla alla 22%. Pagari- ja kondiitritööstused kasutavad madalama kakaovõi sisaldusega kakaod, vaid 10%. Sellega maitsestatakse ja kaunistatakse tooteid.
51. rida ⟶ 47. rida:
Eristatakse kahte erinevat tüüpi kakaopulbrit:
 
* Euroopa kakao (''dutched cocoa'') on töödeldud nõrga [[leelis]]ega (potasega[[potas]]ega). Töötlemise tagajärjel omandab kakaopulber endisest tugevama, kuid samas mahedama maitse ning sügavama punakaspruuni värvuse. Märgatavalt väheneb kakaopulbri happelisus. Seda kakaod pruugitakse meelsasti küpsetiste ülepuistamiseks, šokolaadi trühvlitešokolaaditrühvlite pinna katmiseks ning jookide ja külmutatud magusroogade maitsestamiseks.
* Ameerika ehk tavaline kakao on töötlemata ning seetõttu happelisem ja veidi testsuguse maitsega. Seda pulbrit eelistavad pagarid ja kondiitrid tainaste maitsestamisel. Kõrgema happelisuse tõttu kohtab USA kokakirjanduseskokanduskirjanduses kõrvuti kakaopulbriga enamasti väikeväikest koguskogust söögisoodat, euroopa kakaole pole seda vaja.
 
==Tume šokolaad ja tervis==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Šokolaad"