Ioonikanal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin oluliselt teksti, natukene modifitseerisin olemasolevat |
Lisasin viiteid, tegid selgemaks detaile |
||
2. rida:
'''Ioonkanalid''' ehk '''ioonikanalid''' on [[Transmembraansed valgud|transmembraanne valk]] kus membraani läbivatest [[Valk|valgumolekulidest]] koosnev kanal ehk poor. Ioonkanalid aitavad tekitada ja kontrollida väikest [[Elektriline pinge|elektrilist]] [[Gradient|gradienti]] läbi kõikide elus[[Rakk|rakkude]] [[Rakumembraan|rakumembraani]] (vt puhkepotentsiaal), võimaldades [[Ioon|ioonide]] liikumist mööda elektrokeemilist gradienti (näit [[Närviimpulss|närviimpulsi]] teke ja ülekanne).<ref>[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 1009, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref>
Ioonkanal avaneb (
=== Põhijooned ===
Kaks peamist omadust mis eristab ioonkanaleid teistest ioontransporter valkudest:
* Ioonkanalit läbivate ioonide kogus on kõrge (miljon või enam iooni sekundis)
*
Ioonkanalid paiknevad peaaegu kõikide elusorganismide rakkude rakumembraanides ja mitmetes [[Organell|rakuorganellides]]. Nad on valkudest koosnev kitsas ava läbi membraani, kust saavad vaid kindla suuruse ja/või laenguga ioonid läbi liikuda. Seda kutsutakse selektiivseks permeaabluseks ehk selektiivseks läbitavuseks. Tüüpiline ioonkanal on vaid ühe või kahe aatomi laiuse vahega oma kitsaimast kohast ja on selektiivne kindlat tüüpi ioonidele, näiteks kaaliumile või naatriumile. Teised kanalid võivad olla aga läbitavad rohkem kui üht tüüpi ioonidele, reeglina peavad ioonid siiski olema sama laenguga: positiivsed [[Katioon|katioonid]] või negatiivsed [[Anioon|anioonid]]. Ioonid liiguvad kanali vahes üksteise järel tihti sama kiiresti kui muidu vabas lahuses. Mitmete ioonide läbitavust reguleeritakse värava ehk tõkkega, mis avaneb või sulgub reaktsioonina keemilisele või elektrilisele signaalile, temperatuurile või mehhaanilisele jõule.
Ioonkanalid on integraalsed membraanivalgud, tavaliselt koosnedes mitmetes valkudest. Erinevad alaüksusesd on reeglina homoloogilised või identsed ning paiknevad ringikujuliselt tihedalt üksteise kõrval, omavahel membraani läbiva poori moodustades
=== Mitmekesisus ===
Elusrakkudes on üle 300 tüübi ioonkanaleid.
Ioonkanalite edasine eristus tekib kui mitmed alaüksused tekitavad spetsiiifilist tüüpi [[Elektrivool|voolu]].
=== Bioloogiline roll ===
Ioonide reguleeritud ja selektiivne transport mis toimub ioonkanalite kaudu on aluseks mitmetele fundamentaalsetele füsioloogilistele protsessidele. See hõlmab näiteks elektrisignaale südames ja [[Närvisüsteem|närvisüsteemis]], neerude tööd ja [[Immuunsüsteem|immuunvastust]]. <ref>Clare, Jeffrey J. "Targeting ion channels for drug discovery." ''Discovery medicine'' 9.46 (2010): 253-260. http://www.discoverymedicine.com/Jeffrey-J-Clare/2010/03/24/targeting-ion-channels-for-drug-discovery/</ref> Mitmed [[Toksiin|toksiinid]] on välja arenenud halvamaks saaklooma närvisüsteemi (näiteks ämblike ja madude mürgid). Nad töötavad muutes ioonkanali juhtivust ja/või kineetikat. Ioonkanalid on ka võtmeosaks mitmetes bioloogilistes protsessides, mis vajavad kiireid muutusi rakkudes, näiteks südame-, skeleti- ja silelihaste kokkutõmbed, [[Epiteelkude|epiteelkoes]] toitainete ja ioonide transport, [[T-lümfotsüüdid|T-lümfotsüütide]] aktivatsioon ja [[Kõhunääre|pankreases]] [[Insuliin|insuliini]] vabastamine. Uute [[Ravim|ravimite]] avastamisel üritatakse mõjutada just ioonkanalite tööd.
=== Klassifikatsioon tõkestuse järgi ===
24. rida:
==== Pingeseoselised ioonkanalid ====
Rakumembraanil paiknev potentsiaalide erinevuse tekitatud [[elektriväli]] põhjustab ioonkanalis konformatsioonilisi muutusi mis vastavalt [[Membraanipotentsiaal|membraanipotentsiaalile]] siis avavevad või sulgevad pingeseoselise ioonkanali.
* Pingeseoselised naatriumkanalid: Pere sisaldab 9 liiget ja on suuresti vastutav närviimpulsside tekkimisel ja levimisel. Poori moodustav α alaüksus on suur
* Pingeseoselised kaltsiumkanalid: Pere sisaldab 10 liiget ja nad koosnevad α2δ, β, ja γ alaüksustest. Kanalid mängivad olulist rolli nii lihasrakkude
* Pingeseoselised kaaliumkanalid: Pere koosneb umbes 40 liikmest, mis jagunevad omakorda 12 alaüksuseks. Peamiselt on need kanalid tuntud oma rolli eest rakumembraani repolariseerimisel närviimpulsi järel. α alaüksusel on 6 membraani läbivat segmenti. Need omakorda moodustavad [[Oligomeer|tetrameere]] loomaks funktsioneerivat kanalit.
* Mööduva retseptorpotentsiaaliga kanal: Perekonna liikmeid on vähemalt 28 ning nimetatakse TRP (ing k [[Transient receptor potential channel|''transient receptor potential'']]) kanaliteks. Väga mitmekesise aktivatsiooni meetodiga. Mõned kanalid võivad olla konstitutiivselt avatud, samas teiste avatust reguleerib pinge, rakusisene Ca2+, pH, [[Oksüdatsiooniaste|reduktsiooniaste]], [[osmolaarsus]] ja mehhaaniine venitamine. Kanalid erinevad ka ioonide poolest, mida nad läbi lasevad. Mõned on selektiivselt Ca2+ kanalid, teised on vähem selektiivsed, funktsioneerides katioonkanalitena.
* Hüperpolarisatsioon-aktiveeritud tsüklilistest nukleotiididest tõkestatavad kanalid: Kanalid avanevad hüperpolarisatsiooni mõjul, erinevalt teistest tsüklilistest nukleotiididest tõkestatavatest kanalitest, mis avanevad depolarisatsiooni mõjul. Need kanalid on tundlikud tsüklilistele nukleotiididele tsükliline AMP (cAMP) ja cGMP, mis mõjutavad kanali avanemise pingetundlikust. Kanal on läbitav monovalentsetele K+ ja Na+ katioonidele. Peres on 4 liiget, millest kõik moodustavad tetrameere kuuekordselt membraani läbivatest α alaüksustest. Kuna kanalid avanevad hüperpolarisatsiooni tingimustes, funktsioneerivad nad südame rütmi hoidvate rakkude töös südames.
* Pingeseoseline prootonkanalid: Kanalid avanevad depolarisatsioonil, aga on tugevalt pH-st sõltuvad. Seetõttu avanevad kanalid vaid juhul kui eletrokeemiline gradient on väljapoole ([[Tsütoplasma|tsütoplasmas]] on positiivsem laeng kui väljaspool rakku) mille toimel liiguvad ainult prootonid rakust välja. Sellest tulenevalt on nende funktsioon happe väljutamine rakust. Veel on see kasutuses [[Fagotsüüt|fagotsüütides]] oksüdatiivse purske käigus.<ref>DeCoursey, Thomas E. "Voltage-gated proton channels." ''Cellular and Molecular Life Sciences'' 65.16 (2008): 2554-2573. https://link.springer.com/article/10.1007/s00018-008-8056-8</ref> Kui fagotsüüt on neelanud mikroobi, siis ensüüm NADPH oksüdaas koondub membraani ja hakkab tootma reaktiivseid hapnikuühendeid mis aitavad mikroobe surmata.
==== Ligandseoselised kanalid ====
36. rida:
==== Teiste tegurite toimel avanevad kanalid ====
See kategooria hõlmab aktivatsiooni ja inaktivatsiooni näiteks [[Sekundaarne edastaja|sekundaarsete
* Mitmed kaaliumkanalid.
** Kaltsium-aktiveeritud kaaliumkanalid: Pere 8 liiget aktiveerib peamiselt rakusisene Ca<sup>2+</sup>.
** Kahe poori domeeniga kaaliumkanalid: Enam kui 15 liikmest koosnev pere liikmed võivad olla aktiveeritavad kindlate [[Lipiidid|lipiidide]], lenduvate anesteetikumite, kuumuse, hapniku, prootonite või membraanipingega.
</ref>
* Valgustõkestatud kanal nagu näiteks rodopsiin avaneb valguse toimel. [[Rodopsiin]] on silma [[Kepikesed|kepikestes]] mis aitavad näha vähese valgusega tingimustes.
* Mehhaanilise stressi tundlikud ioonkanalid (ing k ''Mechanosensitive ion channels'' (MSC)) avanevad venimise, rebenemise, rõhumuutusele ja nihutamisele (ing k ''displacement''). Mikroorganismides on see kasutuses sensoorse andurina rakusuuruse reguleerimisel. Nende funktsionaalsust tähtsust näitab ka fakt, et E. colil on 5 erinevat MSC-d.
* Tsüklilistest nukleotiididest tõkestatavad ioonkanalid.
* Temperatuurtõkestatud ioonkanalid avanevad reaktsioonina külmale või soojale temperatuurile. Näiteks TRPV1 avaneb temperatuuri tõustes paar kraadi üle 35°C ja TRPM8 mis avaneb järsult kui temperattur langeb alla 25°C.
=== Klassifikatsioon paiknemise järgi ===
Ioonkanalid võivad asuda nii rakku ümbritseval plasmamembraanil kui ka rakusiseste organellide membraanil. Kuna plasmamembraan moodustab vaid ~2% tervest raku membraanist, ülejäänud 98% olles rakusiseste [[Organell|organellide]] koostises (nt [[endoplasmaatiline retiikulum]], [[Golgi kompleks]], [[mitokonder]] ja [[kloroplast]]). Selle alusel jagatakse ioonkanalid kaheks:
* Plasmamembraani kanalid.
* Rakusisesed kanalid, mida klassifitseeritakse organellide järgi.
** Endoplasmaatilise retiikulumi kanalid: sealhulgas RyR, SERCA, ORAi, IP3R, PERK.
** Mitokondtri kanalid: sealhulgas mPTP, KATP, BK, IK, CLIC5, Kv7.4 mis paiknevad sisemisel membraanil ning VDAC ja CLIC mis on välise membraani kanalid.
** Kloroplasti kanalid: [[Tülakoid|Tülakoidi]] ioonkanalid.
=== Ioonkanali blokeerijad ===
61. rida:
Tetrodotoksiin (TTX) - seda kasutab kerakala enesekaitseks. Blokeerib naatriumkanaleid.
Saksitoksiin (STX) - neurotoksiin, mida looduslikult toodavad mitmed [[dinoflagellaadid]] ja [[tsüanobakterid]].
Konotoksiin - neurotoksiline valk mida toodab koonustigu. Eri tüübid võivad mõjutada näiteks naatriumkanaleid, kaaliumkanaleid ning pingeseoselisi naatrium- ja kaltsiumkanaleid.
Lidokaiin ja novokaiin, mida kasutatakse lokaalanesteetikumidena näiteks hambaravis, blokeerivad naatriumkanaleid.
Dendrotoksiin - klass presünaptilisi neurotoksiine, mida [[mamba]] maod toodavad blokeerivad teatud alamtüüpe pingeseoselisi kaaliumkanaleid. [[Must mamba|Musta mamba]] poolt toodetud dendrotoksiin K, blokeerib eelistatult Kv1.1 kanaleid ja on aktiivne juba [[Piko-|piko]][[Molaarne kontsentratsioon|molaarsetel kontsentratsioonidel]].
===Patoloogia===
Loomadel (sh inimestel) seostatakse ioonkanalitega mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu
Tsüstilist fibroosi põhjustab ka mutatsioon CFTR [[Geen|geenis]], mis kodeerib
</ref> Mutatsioon antud geenis häirib kloriidiooni transporti rakust välja. Haigust põhjustavad mutatsioonid võivad olla ka epiteelmembraanirakkude kloriidikanalites.<ref>[https://web.stanford.edu/class/psych121/humangenome-CF.htm CYSTIC FIBROSIS], J. Wine 2003, veebiversioon (vaadatud 04.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Haiguse korral kattuvad kopsud seest limaga, peamine [[sümptom]] on hingamishäired. Kahju saavad ka maks, pankreas, seedesüsteem. <ref name=":0" />
Brugada sündroomi põhjustavad mutatsioonid pingeseoselise väravaga naatriumkanalis. Sümptomiteks on ventrikulaarne arütmia, sünkoop ja südameseiskumine, mis toimuvad peamiselt kas magades või puhates. On täheldatud ka eelnevate sümptomiteta südame äkksurma. <ref>Brugada sündroom http://www.asperbio.com/et/asper-cardiogenetics-testid/brugada-sundroom/
</ref> Mukolipidoos IV põhjustavad mutatsioonid TRMPML1 kanalit kodeerivad geenis. Sümptomiteks on viivisega areng ja ajaga süvenev nägemiskahjustus.<ref>Mukolipidoos IV https://ghr.nlm.nih.gov/condition/mucolipidosis-type-iv</ref>
Närvisüsteemi haigustest seostatakse erinevate ioonkanalite düsfunktsiooniga [[Epilepsia|epilepsiat]], episoodilist ataksiat, auraga migreeni, Eatoni-Lamberti sündroomi, [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõbe]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõbe]], [[Skisofreenia|skisofreeniat]], ekstrapüramidaal- ja liigutushäireid, müotoonilised haigusseisundid jpt.
|