Ava peamenüü

Muudatused

Parandasin kirjavea sõnas "jöövad" sõnaks "jäävad".
Catilina sündis [[Sergius]]te suguvõsas, mis oli vana [[patriits]]iperekond, kuid see oli tema sünni ajaks juba vaesunud ja oma poliitilise mõju kaotanud. Catilina püüdis oma elu jooksul perekonna mõjuvõimu taastada. Tema karjäär sai alguse sõjaväes, kus ta paistis silma võimeka väejuhina. [[84 eKr|84]]–[[81 eKr]] toimunud kodusõjas toetas ta [[Lucius Cornelius Sulla]]t, hiljem oli aga väljaspool Rooma riiki väeteenistuses, näiteks [[Kiliikia]]s. [[73 eKr]] süüdistati Catilinat [[Vesta neitsi]]ga vahekorras olemises, kuid kohus mõistis ta õigeks.
 
[[68 eKr]] oli Catilina [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[preetor]] ja seejärel kaks aastat ''[[Africa]]'' [[provints (Vana-Rooma)|provintsi]] valitsejaks ([[propreetor]]iks). Aastal [[66 eKr]] tuli ta Rooma tagasi ning hakkas taotlema [[konsul (Vana-Rooma)|konsul]]iametit. Kuid ta sattus mitmesse kohtuasja, mille taga olid tema poliitilised vastased, ning luhtusid tema kolm järestikust katset konsuliks saada. Teda toetasid enamasti [[Senat]]ist väljapoole jöövadjäävad poliitilised jõud, eelkõige Sulla-aegsed sõjaveteranid ja vaesunud ülikud. [[63 eKr]] oli aga selge, et Catilinast konsulit ei saa. Ta oli ka oma varanduse ära kulutanud ja seetõttu ootas tema poliitilist karjääri lõpp.
 
Nähes legitiimse võimuletõusmise võimatust, püüdis Catilina võimu väidetavalt vägivaldselt haarata, kuid teda takistas 63 eKr konsuliks olnud [[Marcus Tullius Cicero]], kes tema vandenõu [[Catilina-vastased kõned|Catilina-vastaste kõnedega]] paljastas ja sundis teda Roomast lahkuma. Catilina liitlane [[Gaius Manlius]] oli [[Etruuria]]sse koondanud Catilina-meelsete väed, kelle juurde too ka ise pärast linnast väljaajamist läks. Roomas suutis Cicero saavutada aga Catilina silmapaistvamate toetajate hukkamise, misjärel tema poliitiline mõju Rooma riigis sisuliselt kadus. Enamik tema vägedest jäid talle ustavaks, kuid [[62 eKr]] piirasid Rooma riigi väed Catilina armee sisse ja ta langes lahingus.
Anonüümne kasutaja