Tõkkejooks: erinevus redaktsioonide vahel

Tõkkejooks on tegevus, kus joostakse ja samal ajal hüpatakse üle tõkete.<ref>McDonald, Craig (2004). "Hurdling Is Not Sprinting". In Jarver, Jess. ''The Hurdles, Contemporary Theory, Technique and Training''. Track & Field News. pp. 12–52. [[International Standard Book Number|ISBN]] [[Eri:BookSources/978-0-911521-67-2|978-0-911521-67-2]].</ref> Tõkkejooks kuulub [[kergejõustik|kergejõustiku]] alade hulka.<ref>Longden, Bruce (2004). "Towards Better Hurdling". In Jarver, Jess. ''The Hurdles, Contemporary Theory, Technique and Training''. Track & Field News. pp. 52–55. [[International Standard Book Number|ISBN]] [[Eri:BookSources/978-0911521672|978-0911521672]].</ref> Nendes jooksudes on rida takistusi, mida tuntakse tõketena, on pandud täpselt mõõdetud vahemaade ja kõrgustega, mida iga sportlane peab läbima nendest üle joostes.<ref name="Rulebook">http://www.usatf.org/groups/officials/files/resources/rules/IAAF-Rule-Book-2012-2013.pdf IAAF Rule Book, P162lk (151 of the161–162. document)</ref> Tõketest mitte ülesaamisel, alt läbi minnes või meelega ümberlükkamisel on kohtunikel õigus sportlane võistluselt diskvalifitseerida. Tõketest ülesaamine või ümberlükkamine kogemata ei too sportlasele diskvalifitseerimist, kuid tõkked on ehitatud eesmärgiga teha nende ümberlükkamine kahjutoovaks.<ref name=":0Rulebook">http://www.usatf.org/groups/officials/files/resources/rules/IAAF-Rule-Book-2012-2013.pdf IAAF Rule Book P161-162 (151 of the document)</ref> Tõkkejooksud on samuti ka osa seitsme- ja kümnevõistlusest.<ref>http://www.usatf.org/groups/officials/files/resources/rules/IAAF-Rule-Book-2012-2013.pdf IAAF Rule Book P161-162 (151 of the document)<name="Rulebook"/ref>

Kõige tavalisem tõkkejooksu distants on 110 meetri jooks meestel ja 100 meetri jooks naistel. Lisaks on naistel ja meestel 400m tõkkejooks. Need kolm distantsi on [[Nüüdisaegsed olümpiamängud|suveolümpiamängudel]] ja [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[kergejõustik|kergejõustikus]]. Kaks lühemat distantsi (100m ja 110m) joostakse jooksuraja sirgetel. 400 meetri tõkkejooks joostakse terve staadioni ring.<ref>http: name="Rulebook"//www.usatf.org/groups/officials/files/resources/rules/IAAF-Rule-Book-2012-2013.pdf</ref>

Meeste sprinditõkkejooksudes on esimene tõke 13,72 m stardijoonest ja iga järgmise tõkke vahe on 9,14 m. Naiste sprinditõkkejooksudes on esimene tõke 13 m stardijoonest ja iga järgmise tõkke vahe on 8,5 m. Pikkades tõkkejooksudes (400m400 m), nii naistel kui meestel, on esimene tõkke 45 m stardijoonest ja iga järgmise tõkke vahe on 35 m.<ref>The specifications for those variations are enumerated in the rule amendments for those divisions and are explained [http://www.trackinfo.org/hurdles101.html on this website].</ref>

On olemas samuti teatetõkkejooksud, mida joostakse väga harva. Tavaliselt on need võistlustel, mis koosnevad täielikult teatejooksudest. Teatetõkkejooksudes jookseb neli tõkkejooksjat, kus iga järgnev enda tiimi jooksja jookseb vastassuunas endale eelnevale jooksjale. Kõige tavalisemad teatetõkkejooksud on 4×110 m meestele ja 4×100 m naistele.<ref>http://www.usatf.org/groups/officials/files/resources/rules/IAAF-Rule-Book-2012-2013.pdf IAAF Rule Book P161-162 (151 of the document)<name="Rulebook"/ref> Teatetõkkejooksudel saab korraga joosta maksimum neli tiimi, kuna üks tiim võtab enda alla kaks rada ja kergejõustiku staadionil on tavaliselt kaheksa rada. Esimene ja kolmas jooksja jooksevad samal rajal ühes suunas ning teine ja neljas jooksja jooksevad kõrval jooksurajal vastassuunas. Teatetõkkejooksus joostakse järjekorras ühest neljani. Teatejooksupulga kasutamise asemel peab iga järgnev jooksja ootama kuni eelnev on oma distantsi läbinud kuni ta võib oma jooksu alustada, seda jälgivad kindlad litsensiga kohtunikud. Alustades jooksu liiga vara tiim kvalifitseeritakse, liiga hilja, siis toob see kahju nende ajale ja diskvalifitseerimist ei saada.