Krimm: erinevus redaktsioonide vahel

26. veebruaril andis [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] [[Venemaa Föderatsioon]]i lääne- ja kesksõjaväeringkondadele korralduse kontrollida lahinguvalmidust. 27. veebruari varahommikul tungisid eraldusmärkideta väidetavalt Venemaa Föderatsiooni rünnakrühmlased Krimmi ning asusid hõivama Krimmi Vabariigi ja [[Ukraina]] valitsusasutusi. Hõivatud hoonetel heisati Venemaa lipud.

2. märtsi pärastlõunaks konstateeris [[USA]] välisteenistus, et kogu Krimmi strateegiliselt olulised objektid on Venemaa Föderatsiooni armee kontrolli all. 2. märtsi õhtuks oli Krimmi viidud umbes 15 000 Venemaa sõdurit, kes olid hõivanud kõik lennuväljad ja sadamad, blokeerinud teed ning Ukraina piirivalve- ja sõjaväeüksused nende baasides. Ukraina ametiisikuid ja sõjaväelasi sunniti oma riiki reetma ning vanduma ustavust Venemaa-meelsetele jõududele. Ukraina sõjaväe vastupanu oli kõrgema käsu kohaselt passiivne, hoiduti tulevahetusest sissetungijatega ega reageeritud provokatsioonidele. Ajutine valitsus [[Kiiev]]is kuulutas 2. märtsi hommikul Ukrainas välja üldmobilisatsiooni, kuid ei käskinud asuda sissetungijaid tõrjuma relvadega. Puhkes igakülgne propagandasõda. [[EL]]-i ja [[NATO]] juhid kutsusid Putinit ja Venemaad korrale ning ähvardasid tõsiste tagajärgedega (rahvusvaheline boikott ja [[G-8]] liikme staatuse külmutamine).