Eesti SS-leegion: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Elmar värs (arutelu | kaastöö)
Kirjutasin ümber sissejuhatuse ja 1. peatükis, samuti muutsin päiseteksti.
4. rida:
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg= August 1942 – 4. mai 19431945
|riik=[[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Suursaksa Riik]]
|kuuluvus=[[Relva-SS]]
|haru=
|ülesanne=
|liik=[[jalavägi]]
|suurus=
|ülesanne=[[Partisan]]idevastane võitlus [[Valgevene]]s
|suurus=3 [[pataljon]]i ja [[tugiüksus]]ed
|praegune_ülem=
|lahingud=
|ülemad=
|märkimisväärsed_ülemad= [[Franz Augsberger]]<br/>[[Georg Eberhardt]]
|tähtpäevad=
}}
'''Eesti SS-leegion''' oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] [[Relva-SS]] väeosavägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste poeetiline koondnimetus. Relva-SSi välismaa vabatahtlike väeosi käsitati sakslaste poolt justkui millegi Prantsuse võõrleegioni taolisena - sealt ka nimetus ''leegion.''<ref>Toomas Hiio "Eesti üksustest Wehrmachti, SSi ja politsei ning Relva SSi alluvuses.- Eesti sõjaajaloo aastaraamat 2011/1. Lk 169</ref>
 
Sellise koondnimetuse all tegustesid eestlastest moodustatud SS-väeosad augustist [[1942]] maini [[1943|1945]]. Eesti Leegion või Eesti SS-leegion oli siiski nende väeosade ajakirjanduses esinev nimetus, sellise ametliku nimega sõjaväeosa pole kunagi eksisteerinud.
Väeosa tegutses augustist [[1942]] kuni maini [[1943]]. Leegion ei saanud ettenähtud koosseisu kokku ja täies koosseisus lahingutegevuses ei osalenud.
 
Mais 1943 formeeriti väeosa [[Eesti SS-vabatahtlike brigaad]]iks (''SS-Freiwilligen Brigade'' (Estnisch), mis koosnes juba 6 [[pataljon]]ist ja tugiüksustest.
28. rida ⟶ 26. rida:
[[Pilt:Estonian Legion recruiting point.jpg|pisi|Eesti Leegioni vabatahtlikkude registreerimise punkt. September 1942]]
== Leegioni moodustamine, 1942 ==
Kevadel 1941 algas mittesaksa vabatahtlikest koosnevate Waffen-SS üksuste loomine. Eeskätt tulid siin kõne alla nn. germaani rahvad, kes olid selleks SSi juhtonna jaoks rassiliselt sobivad. Kava luua suuremad eestlastest koosnevad üksused ning nende alusel taastada Eesti armee tekkis eestlastest ohvitseridel juba 1941. aasta sõjasuvel. Sakslased seisid sellele esialgu otsustavalt vastu, kuid idarindel kantud kaotused sundisid neid oma seisukohti revideerima. Augusti keskpaigaks 1942 jõudsid Saksa riigi- ja SSi juhi (Hitler, Himmler, Rosenberg) Eesti leegioni loomises kokkuleppele.<ref>Toomas Hiio, Peeter Kaasik "Estonian units in the Waffen-SS" - Estonia 1940-1945. Tallinn, 2006. Pp. 930</ref>
1942. aastal hakkas Saksamaa võitluseks [[Punaarmee]]ga moodustama NSV Liidu rahvustest vabatahtlik-sunniviisilisel põhimõttel rahvusleegione. [[Kindralkubermang]]us (Poolas) moodustati [[Turkestani Leegion]], [[Kaukaasia-muhameedlaste Leegion]] (hilisem Aserbaidžaani Leegion), [[Gruusia Leegion]], [[Armeenia Leegion]] ja [[Volga-Tatari Leegion]].
 
Tallinna Saksa vägede okupeerimise aastapäeval [[28. august|28. augustil]] [[1942]] teatas [[Eesti]] [[kindralkomissar]] [[Sturmabteilung|SA]]-[[Obergruppenführer]] [[Karl Siegmund Litzmann]], et Saksa kõrgem juhtkond on andnud loa moodustada [[Relva-SS|Relva-SS-]]i alluvuses [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]. Mehi värvati algul [[idapataljonid|ida]]- ja [[politseipataljonid]]est. Leegion pidi tulema rügemendisuurune ning koosnema kolmest pataljonist (igas neli kompaniid) ja raskegranaadiheitja- ja [[tankitõrjekompanii]]st. Leegioni asujate esimene koondamine toimus Pihkvas. Leegioni väljaõpe toimus [[Poola]]s [[Kraków]]i lähedal asuvas Debica väljaõppelaagris (SS-Truppenübungplatze “Heidelager”).[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101III-Weyer-024-05A, Fritz Klingenberg (r.).jpg|thumb|Franz Augsberger (vasakul) ja [[Fritz Klingenberg]].]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101III-Weyer-024-05A, Fritz Klingenberg (r.).jpg|thumb|Franz Augsberger (vasakul) ja [[Fritz Klingenberg]].]]
 
Adolf Hitler andis 29. septembril 1942 ametliku loa Eesti SS-leegioni moodustamiseks 1.oktoobrist 1942 ([[SS-i Peaamet]]i päevaraamat nr 5960/42, 29. september 1942<ref>Rolf Michaelis. "Eestlased Waffen-SS-is" lk 24</ref>).
39. rida ⟶ 36. rida:
Moodustati leegioni 1. rügemendi (''1. Estnischen SS-Freiwilligen Regiment'') staap koos 1. pataljoniga. 20. oktoobril 1942 määrati Eesti Leegioni 1. rügemendi ülemaks [[Obersturmbannführer|kolonelleitnant]] [[Franz Augsberger]] ja I. pataljoni ülemaks [[Hauptsturmführer|kapten]] [[Georg Eberhardt]].
 
Märtsis1942. 1943aasta lõpus oli Eesti SS-leegionis 969 meest (37 ohvitseri, 175 allohvitseri ja 757 võitlejat), kes 13. veebruaril 1943 andsid sõdurivande.
 
===Leegioni juhtkond ja koosseis===
79. rida ⟶ 76. rida:
1943. aasta oktoobris viidi Relva-SS väeosade nummerdamine lõpule ja brigaad nimetati 22. oktoobril 1944 ümber 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadiks. 1. ja 2. grenaderirügement nimetati ümber 42. ja 43. grenaderirügemendiks, tugiüksused kandsid numbrit 53 (53. SS-õhutõrjeüksus, 53. SS-tankitõrje pataljon, 53. SS-sidekompanii, 33. SS-tagavarapataljon, 53. SS-suurtükiväe pataljon).
 
26. oktoobril 1943 kuulutas [[Eesti Omavalitsus]]e direktor [[Hjalmar Mäe]] välja 1925. aastal sündinud Eesti Vabariigi kodanike otsese mobilisatsiooni leegioni, mille tulemusena see täienes 3375 mehe võrra ning 10. Formeerimisedetsembril algusests.a. kuni1924. aastal sündinute mobilisatsiooni. 1944. aasta algusenialguseks koondatioli leegionileeginäride arv tõusnud 11 000 meestmeheni.<ref>"Eesti ajalugu" VI. Tallinn, 2005. Lk 206</ref>
 
1943. aasta novembris suunati leegionist moodustatud kahe rügemendi (1. ja 2. grenaderirügement, milles mõlemas kaks [[jalaväepataljon]]i) suurune [[Eesti SS-vabatahtlike brigaad]] pärast kaheksakuulist väljaõpet [[Valgevene|Valgevenesse]], kus võideldi partisanivastase [[Operatsioon Heinrich|Operatsioon Heinrichi]] käigus Nedzerdo ja [[Mešno järv]]e kallastel "[[Rossono vabariik|Rossonõ vabariigi]]" soveti[[partisan]]idega ja pärast [[Punaarmee]] pealetungi algust [[Neveli rinne|Neveli rindel]] Nõukogude rindeväeosadega.