Hermann Göring: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hermann Wilhelm Göring''' ([[12. jaanuar]] [[1893]] [[Rosenheim]] Baierimaa – [[15. oktoober]] [[1946]] [[Nürnberg]]) oli [[Saksamaa]] poliitik ja sõjaväelane, SaksaSaksamaa lennuväe [[Luftwaffe]] juht ning [[Ida-Preisimaa peaminister]] [[10. aprill|10. aprillist]] [[1933]] kuni [[24. aprill|24. aprillini]] [[1945]]. Mõisteti [[Nürnbergi tribunal|Nürnbergi tribunali]] poolt surma, kuid enne kohtuotsuse täideviimist tegi enesetapu.

Hermann Wilhelm Göring sündis [[Baieri]]maa juristi ja diplomaadi [[Heinrich Ernst Göring]]i ja tema teise abikaasa Franziska Tiefenbrunni pojana. Isa oli [[1885]]. aastal Saksa Kagu-Aafrika piirkonna kindralkuberner ja Hermann Göring kasvas isa teenistuse ajal Saksamaal Baieris[[Baieri]]s. Ta lõpetas [[Karlsruhe]] kadetikooli ja [[Berliin]]i sõjakooli ühena parimatest ning saadeti [[1912]]. aastal [[prints Wilhelm]]i jalaväepolku nooremleitnandi auastmes.

[[1914]]. aasta oktoobris viidi üle lennuväkke. Alustas teenistust teenides lennukil vaatlejana, hiljem [[luurelennuk]]i ja [[pommituslennuk]]i piloodina. [[1915]]. aastal sai ta [[hävituslennuk]]i piloodiks. Tulistas õhulahingus alla ühe esimestest Suurbritannia raskepommitajatest Handly-Page'i, kuid sai ka ise seejärel tabamuse ning puusa ja jalga haavata. Tunnistati üheks parimaks [[Saksa Keisririik|Saksa KeisririiKeisririigi]]gi hävituslendurikshävituslendur{{lisa viide}} määrati 1917. aasta mais 27. lennuväeeskadrilli juhiks. 1918. aastaks oli tema teenistuskirjas 21 võitu õhulahingusõhulahingutes ja keisrilt saadud orden "[[Pour le Mérite|Teenete eest]]", mida loeti Saksamaal kõrgeimaks sõjaliseks autasuks. Pärast Saksamaa eliitlennueskadrilli ehk nn Richthofeni eskardilli juhtide [[Manfred von Richthofen]]i ja [[Wilhelm Reinhard]]i hukkumist (vastavalt 21. aprillil ja 3. juulil 1918) määrati 7. juulil 1918 eskadrilli juhiks. Göring sõdis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]]. Samal ajal aga aktiivne sõjategevus lõppes ja sõjavägi hakkas taganema.

Olles sõjaliselt ja poliitiliselt tugeva Saksamaa pooldaja ning Saksamaad alandava [[Versailles' rahu]] vastane, liitus ta populaarsust koguva [[NSDAP]]ga. Toetudes oma sõjaväelisele väljaõppele ja sõjakangelase oreoolile, hakkas ta arendama partei poolsõjaväelist organisatsiooni [[Sturmabteilung]]it (SA), mille juhiks sai jaanuaris 1923. Pärast 9. novembril 1923 toiminud ebaõnnestunud riigipöördekatset [[MünchenMüncheni putš|riigipöördekatset Münchenis]]is, mille käigus sai kaks kuulihaava kõhu piirkonda, põgenes Saksamaalt.

Olles Saksamaal tagaotsitav, põgenesvarjas Göring neli aastat möödaend [[Itaalia|Itaaliat]]s, [[Austria|Austriat]]s ja Rootsit[[Rootsi]]s, elatades endelatudes [[Taani|Taanis]]s ja [[Rootsi|Rootsis]] lennuki vigur- ja lõbusõite tehes. Väidetavalt tekkis just sel ajal tal meditsiiniabi puudumise tõttu [[morfiin]]isõltuvus ja ainevahetuse puudulikust tegevusestainevahetusest tulenevpõhjustatud pidev ülekaal. Saksamaale läks ta tagasi 1927. aasta sügisel mässust osavõtnutele välja antud [[amnestia]] alusel.

*1928. aastalaasta [[Riigipäev]]a valimistel sai Göring 12 [[NSDAP]] kandidaadi seas [[Riigipäev (Weimari vabariik)|Riigipäeva]] saadikuks.

Rootsis viibides abiellus ta paruness [[Carin Göring|Carin von Kantzow]]'ga (sünninimega Carin Fock), kes [[tuberkuloos]]ist nõrgestatuna sai oma ema matustematustele järgseljärgnenud päeval [[Stockholm]]is infarkti ning suri 1931. aasta oktoobris. Göring hindas oma lahkunud naise mälestust kõrgelt, sisustades ühe saali oma Saksamaa kodus kabelina, kus oli abikaasale pühendatud altar. Kui Carin Göringi haud langes Rootsis vandaalide ohvriks, lasi Göring tuua naise põrmu Saksamaale ja matta [[Schorfheide-Chorini biosfääri kaitseala|SchorfheideSchorfheidesse]]sse selleks ehitatud mausoleumi (vaata [[Carinhall]]).

1935. aastal abiellus Göring riigiteatri näitlejanna [[Emmy Göring|Emma SonnemannSonnemanniga]]iga.<ref>Göringu esimese naise altar - Päevaleht, 14.03.1935</ref>