Viroloogia: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Ebola virus virion.jpg|pisi|[[Ebola viirus]]|300x300px]]

Üks tuntumaid viirusvastaseid aineid on [[atsükloguanosiin]] (ravim Acyclovir). See on kasutusel herpese ravis ja pärsib viiruse replikatsiooni.<ref name="Wagner"/><ref name="Flint"/>

HIVi vastu, sarnaselt [[vähk (haigus)|vähiga]], kasutatakse tänapäeval kombineeritud ravi. Mitme ravimi koos kasutamine aitab vähendada [[resistentsus|resistentsete]] viirustüvede kujunemise tõenäosust.<ref name="Wagner"/><ref name="Flint"/>

Viirused on rakusisesed [[parasiit|parasiidid]] ja sõltuvad paljunemisel peremeesraku struktuurist ja ressurssidest. Kuna viirused on rakuga tihedalt seotud, on nende uurimine andnud panuse ka laiemate bioloogiliste protsesside mõistmiseks. Näiteks restriktsiooni[[restriktsioon]]i endonukleaasid[[endonukleaas]]id avastati [[bakter]]ites viirusvastase kaitsevahendina. Need on [[ensüüm]]id, mida kasutatakse [[DNA]] lõikamiseks. Endonukleaasid lõikavad DNAd mingi kindla järjestuse kohalt ning on seetõttu [[molekulaarbioloogia]]s väga olulised ja laialdaselt kasutusel. Selle avastusega andis viroloogia panuse molekulaarbioloogia ja -[[geneetika]] uurimissuundade arengusse.<ref name="Wagner"/>

Viiruseid on kasutatud [[võõrliik]]ide hävitamiseks. 1950. aastatel nakatati [[Austraalia]]s [[Euroopa]]st pärit küülikupopulatsiooni neile surmava [[Myxoma viirusega]]. Algselt tappis viirus üle 99% nakatunud loomadest, kuid [[looduslik valik|loodusliku valiku]] tulemusel muutus see vähem surmavaks ning jäneste vastupanuvõime haigusele kasvas. Sellele vaatamata on jäneste arvukus tänapäeva [[Austraalia]]s palju väiksem kui enne viiruse kasutuselevõttu. Samuti aitas eespool kirjeldatud eksperiment teadlastel paremini mõista [[patogeen]]i ja tema peremeesorganismi [[koevolutsioon]]i.<ref>Fenner, F. (1983). [http://rspb.royalsocietypublishing.org/content/royprsb/218/1212/259.full.pdf| Biological control as exemplified by smallpox eradication and myxomatosis]. Proc. R. Soc. Lond. B Biol. Sci. 218: 259–285.</ref>

Viirused mängisid olulist rolli vähiuuringutes. [[Onkogeen]]id ja [[kasvaja supressorgeen]]id avastati vähki tekitavate [[DNA-viirusviirused|DNA]]- ja [[RNA-viirusviirused|RNA-viiruste]]te uurimise käigus<ref name="Debyser">Debyser, Z. (2003). [http://www.ohsu.edu/nod/documents/week1/short.vectorology.pdf| A Short Course on Virology / Vectorology / Gene Therapy]. Curr. Gene. Ther. 3: 495–499.</ref> ja viiruseid kasutatakse ka vähiravis. Viiruseid, mis nakatavad organismis eelistatult vähirakke, kutsutakse [[onkolüütilised viirused|onkolüütilisteks]]. Esialgsed katsed neid ravieesmärgil kasutada ei olnud edukad, kuid viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud edusamme. Tänapäeva onkolüütilised viirused on enamasti rekombinantsed ja neid kasutatakse koos [[keemiaravi|keemia-]] ja [[kiiritusravi]]ga.<ref>Alemany, R. (2013). [http://link.springer.com/article/10.1007/s12094-012-0951-7| Viruses in cancer treatment]. Clin Transl Oncol 15 (3): 182–188.</ref>

[[Onkoviirus]]ed, erinevalt onkolüütilistest viirustest, põhjustavad kasvajaid, nende hulka kuuluvad näiteks [[inimese papilloomiviirus]] ja [[C-hepatiithepatiidi viirus|C-]] ning [[B-hepatiit|B-hepatiidi]] viirused. Viirused põhjustavad umbes 12% vähijuhtumitest.<ref>Schiller, J. T. and Lowy, D. R. (2010). [http://www.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.micro.112408.134019| Vaccines to Prevent Infections by Oncoviruses]. Annu. Rev. Microbiol. 64: 23–41.</ref>

Esimesed [[röntgendifraktsioon]]i pildid tegi tubaka mosaiikviirusest [[Wendell Stanley]] 1935. aastal, muutes sellega võimalikuks viiruste [[struktuur]]i uurimise.<ref>[http://virologyhistory.wustl.edu/highlights.htm Some Historical Highlights: Structural Virology and Virology]</ref>