Ernst Gustav Kühnert: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitamata
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{allikad}}
[[Pilt:Kühnert - Pikk 4-6-8 - pilt 1.JPG|pisi|Ernst Gustav Kühnerti projekteeritud hooned Pikk 8/6/4. Pika tänava ja Kinga tänava nurgahoone.]]
'''Ernst Gustav Kühnert''' ([[21. jaanuar]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[14. september]] [[1961]] [[Lübeck]], Saksamaa) oli [[baltisaksa]] päritolu eestiEesti [[arhitekt]].
 
Kühnert oli silmapaistvamaid baltisaksa arhitekte, kes tegeles lisaks uute hoonete projekteerimisele aktiivselt ka [[Tallinna vanalinnavanalinn]]a ehitiste renoveerimisega ning avaldas ka erialaseid kirjutisi. Kühnerti isa Heinrich Kühnert (1848–1904) oli Tallinna metsaülem, kes istutas oma avarasse aeda [[Peeter Süda tänav|Süda tänava]] alguses 1900. aastal Tallinna kultuurilukku põlistunud [[Süda tänava hõlmikpuu|Tallinna kultuurilukku põlistunud hõlmikpuu]].{{lisa viide}}
 
Tema varasema perioodi ehitistes on K.[[Karin Hallas-Murula]] sõnul tunda Kühnerti kiindumust tollal moodsasse [[neobiedermeier]]isse ning [[neobarokk]]i: majad (Süda 3 ja 3a (1914), Hans Vinnali kaubamaja [[Tatari tänav|Tatari 1]] (1921), [[Eestimaa Kinnitus AktsiaseltsiAktsiaselts]]i maja [[Pikk tänav#Pikk 4, 6, 8|Pikk 4/6/8]] (1920–1921) jt).{{lisa viide}} 1930. aastate alguses katsetas Kühnert funktsionalismiga[[funktsionalism]]iga, mille parimaks  tõenduseks on Rakvere saksa koolimaja (1931, nüüd polikliinik).{{lisa viide}}
 
Vanemate majade renoveerimisel oli Tallinna vanalinnas oli tema esimeseks projektiks [[Olevi gild#Olevi gildi hoone|Olevi gildi hoone]] (Pikk 24/26) ümberehitus (1921–1922).{{lisa viide}} Kühnert on restaureerinud vanu ja projekteerinud uusi kirikuid (Kunda, Paide Püha Risti Saksa koguduse kirik jt).{{lisa viide}} Ta on panustanud ka linnaplaneerimisse. Koos [[Robert NatusegaNatus]]ega koostas ta aastatel 1924–251924–1925 [[Merivälja]] aedlinna planeeringu, 1926–1927 [[Nõmme]] laiendusplaani ja 1932. aastal [[Klooga aedlinnaaedlinn]]a plaani.{{lisa viide}}
 
1939. aastal läks Kühnert baltisakslaste [[Umsiedlung|ümberasumisel]] elama [[Kolmas Riik|Saksamaale]], kust ta aga juba 1941. aastal Tallinna tagasi suunati.{{lisa viide}} Tallinnas hakkas ta juhtima Saksa Ida-alade Tehnika Keskametile allunud Tallinna Tehnilise Peaameti ehitusosakonda.{{lisa viide}} Kühnert oli [[NSDAP]] liige, viitseveltveebelsõjaväeauastmelt viitse[[veltveebel]].{{lisa viide}} Pärast sõda pühendus ta kujutavale kunstile.
 
Ernst Kühnert suri Lübeckis 14. septembril 1961.