Redaktsioon: 17. märts 2015, kell 11:22 redigeeri Juhan121 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 48 848 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. november 2016, kell 16:05 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Olga Terri''' ([[10. detsember]] [[1916]] [[Peterburi kubermang]], [[Oudova maakond]] – [[19. jaanuar]] [[2011]]) oli eesti [[maalikunstnik]]. == Elukäik == Sündis [[Peterburi kubermang\|Peterburi kubermangus]] [[Oudova maakond\|Gdovi maakonnas]] taluniku perekonnas. 1918. aastal tuli perekond Eestisse. Tõuke kunstiga tegelemiseks sai Terri oma onult, isetegevuslikult maalijalt ja iseõppijalt Richard Lättilt, kes Lõuna-Aafrikasse emigreerununa tegeles seal liiliate aretamisega. <ref name=":0">[[Helena Risthein]], Olga Terri tänases päevas - [[Kultuurileht]], nr. 8, 23 veebruar 1995</ref> Aastatel 1930–1936 õppis ta [[Riigi Kunsttööstuskool\|Riigi Kunsttööstuskoolis]] [[Günther Reindorff\|Günther Reindorffi]] käe all ning lõpetas selle graafika erialal. Pärast kooli lõpetamist töötas H. Malmi reklaamibüroos, võttes 1938. aastast osa näitustest — [[Akvarell\|akvarellide]] ja [[Monotüüpia\|monotüüpiatega]].<ref name=":0" /> Terri alustas maaliõpingud vabakuulajana [[Eerik Haamer\|Eerik Haameri]] ateljees 1943. aasta talvest 1944. aasta 9. märtsini.<ref name=":0" /> Mõjutanud on teda ka [[Johannes Greenberg\|Johannes Greenbergi]] looming.<ref name=":1">Olga Terri 10. XII 1916 – 19. I 2011 - Sirp, nr. 4, 28 jaanuar 2011</ref> 1940-ndate maaliloomingus jõudis Terri peaaegu [[Monokroomsus\|monokroomiani]] — nagu varem monotüüpiates. Kunstnike enda sõnutsi oli see tingitud asjaolust, et värve oli vähe saada. Olid kasutada must, valge, krapplakk, ultramariinsinine, [[Ooker\|ookrid]], umbra. Ei ühtki rohelist ega kollast. Kollast segati ise värvimullast ja [[Linaõli\|linaõlist]]. Maaliti vineerile, juhuslikele käterätiku- või kotiriidetükkidele. Oma 1940. aastate tööd julges kunstnik välja alles 1966. aasta isiknäitusel [[Eesti Kunstimuuseum\|Kunstimuuseumis]].<ref name=":0" /> Maaliõpingute ajal töötas Terri aktsiaseltsis Ephang (hiljem [[Farmaatsiatehas]]) ning aastail 1950–1969 [[Tallinna kunstitoodete kombinaat\|Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis]] kujundustööde ateljees tarbegraafikuna ja kujunduskunstnikuna.<ref name=":0" /> Aastast 1945 oli ta Eesti Kunstnike Liitu liikmekandidaat, kuid 1950 aastal arvati nimekirjast välja suhtlemise eest Johannes Greenbergiga.<ref name=":0" /> Liikmeks sai taas 1956. aastal. Esimene suur isikunäitus toimus Eesti Kunstimuuseumis 1966. aastal, millele järgnes mitmeid Tallinnas ja Tartus. <ref name=":1" /> == Looming == 1940. aastate teisel poolel ja 1950. aastate alguse looming annab tolle aja kohta küllaltki erandliku otsekohesuse ja ekspressiivsusega annavad edasi ajastu hirme ja ängi. 1950. aastate teisel poolel hakkas Terri maalikäsitlus uuenema, napp, valusalt tundlik pintslilöök asendus teravama, energilisemaga, seni tagasihoitud koloriit asendus külmade siniroheliste ja punaste toonide jõulisema vastandusega. 1960.-1970. aastatel paistis ta silma ebakonventsionaalse, üldinimliku probleemiasetusega figuraalkompositsioonide ning iseäranis portreedega. Selles žanris iseloomustab teda eelkõige modelli mõtte-ja tundeintensiivsuse esiletoomine; tema portreed loomeinimestest moodustavad tervikliku, ajastu vaimset atmosfääri edastava galerii. Neid on huvitavalt analüüsinud kunstiteadlane [[Ene Lamp]].<ref name=":1" /> Terri portreekäsitusest tuleneb asjaolu , et enamasti mahuvad tema portreed klassikalisse skeemi — poolfiguur puhtmaalilisel taustal — , mille puhul kõik mis vaja ütleb inimesest nägu Tõsi, tema loomingus ei puudu sümboolselt mõjuvad portreekompositsioonid ("Noor luuletaja", 1967, "Aken", 1975), portreed, milles kujutatava karakteriseerimisel kõnelevad kaasa taust, figuuri hoiak, käed, riietus ([[Villem Raam\|Villem Raami]] portree, 1962, "Tallinna ehitajad", 1963, [[Anu Kaal\|Anu Kaalu]] portree, 1975). Ent niisuguste lahenduste poole näib kunstnik pöörduvat vaid siis, kui modelli isiksus seda tingib , kui ainuüksi näost mitte kuidagi ei piisa. Seejuures on ta iseloomustavate detailide sissetoomisel nii lakooniline kui võimalik.<ref>[[Mai Levin]], Väike juubelijutt - [[Sirp (ajaleht)\|Sirp ja Vasar]], nr. 49, 3 detsember 1976</ref> 1960. aastate lõpus riivas teda abstraktse kunsti laine, millega tõusis maalilise teostuse osa teose kunstilises mõjus. Kuid ka abstraktsusse kaldudes lõi ta loetava tähendusega sümbolkujundeid. Ühtaegu hakkas teda köitma loodus, põuase [[Lõuna-Aafrika]] kirkad värvid. Mitme omaste juurde [[Kaplinn\|Kaplinna]] tehtud reisi ajel valmis tal rida tollases eesti kunstis eksootiliselt mõjuvaid maastikke. Need sundisid kunstnikku uue pilguga nägema kodust, põhjamaist loodust, mille sügavrohelisi tihnikuid ja tuules hällivaid roostikke ta poetiseeris sumedas, hajuvpehmes laadis, mis talle 1960. aastate lõpust omaseks sai. Suurejooneliseks hümniks Eestimaale kujunes nelikmaal „Puud: kask, lepp, kuusk, haab” (1984).<ref name=":1" /> Tema loomingut näituste ja väljaannete kaudu propageerinud kunstikoguja [[Marta Lepp\|Mart Lepp]].<ref name=":1" /> ==Tunnustused== * [[Konrad Mäe medal]] (1983) * [[Kristjan Raua nimeline kunstipreemia]] (2005) == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== [http://www.postimees.ee/?id=375246 Suri kunstnik Olga Terri], Postimees, 20. jaanuar 2011 [[Kadi Alatalu]], [http://uudised.err.ee/index.php?06187634 Maalikunstnik Olga Terri graafikast ilmus kogumik], ERR.ee, 10. detsember 2009 Ene Lamp, Olga Terri maastikud - Sirp ja Vasar, nr. 22, 30 mai 1986 Eero Epner, Maal võimaldab kõike - Sirp, nr. 46, 5 detsember 2003 {{JÄRJESTA:Terri, Olga}}

Olga Terri: erinevus redaktsioonide vahel