Historitsism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
'''Historitsism''' ([[saksa keel]]es ''Historismus'') on peamiselt [[arhitektuur]]is ja [[maalikunst]]is esinenud möödunud ajastute kunstistiilide taasteket matkinud kunstisuund. 19. sajandil määras see eraldi aegkonna, kui erinevaid uus- ehk neostiile kasutati paralleelselt samaaegselt ja üksteisest eraldiseisvalt.
Historitsism tekkis [[romantism]]i mõjul aastatel [[1840]]–[[1900]] industriaalselt tärkavas [[Euroopa]]s ja seejärel [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]]. Historitsismile eelnenud [[klassitsism]] ja [[romantism]] lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism [[Antiikaeg|antiigist]] ja romantism [[keskaeg|keskaja]] eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. [[Sakraalarhitektuur|Sakraalehitis]]tes kasutati [[romaani stiil|romaani]] ja [[gooti stiil|gooti]] vorme, [[profaanarhitektuur|profaanehitistes]] võeti eeskujuks [[Vana-Kreeka|antiiki]], [[renessanss]]i ja [[barokk]]i.
Tollases [[Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis]] levisid 19. sajandil ''Georgian'' ehk georgiaanlikust perioodist (1714–1830) alguse saanud ajastustiilid: ''Regency style'' ehk regendistiil (1811–1837) ning põhiliselt ''Victorian'' ehk [[Viktoriaanlik ajastu|viktoriaanliku ajastu stiil]] (1837–1901); seda jätkas omakorda ''Edwardian'' ehk edvardiaanlik periood (1901–1914). Prantsusmaal võttis ilmet [[Prantsuse teine keisririik|Teisele keisririigile]] omane klassitsistlikult barokne arhitektuuristiil. Endiste Venemaa keisririigi kui ka Jugoslaavia ja Bulgaaria aladel Balkanimaades taaselustus niisamuti ehitiste [[Bütsants|bütsantslik]] ilmestamine.
| |||