Parvlaev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
11. rida:
[[Meresõiduohutus]]reeglite järgi peavad nii sõiduki juht kui reisijad parvlaevaga sõitmise ajaks sõidukist lahkuma. Üldjuhul on keelatud sõidu ajal autotekile minna. Ent lühiliinidel on sageli vastupidi - sõitjad jäävad meresõidu ajaks autosse.
[[Läänemeri|Läänemerel]] alustasid parvlaevad esmalt Soome ja Rootsi vahelistel liinidel, mis muutis reisijaile oma auto kaasavõtmise mugavaks. Parvlaevad on levinud ka saarte ja mandri vahelistel liinidel, mõnes riigis tegeleb sellega riik kui [[maantee]] pikendusega. Saarte
Rahvusvahelisi liine on avatud ka selleks, et vältida piiriületusi ja viisaprobleeme maismaal. Seetõttu avas näiteks [[Tallink]] 1994. aastal liini [[Tallinn]]–[[Travemünde]], sama eesmärki täidab ka [[ro-pax-laev]]aliin [[Peterburi]]–[[Kaliningrad]].
17. rida:
[[Pilt:Tallink Galaxy.jpg|pisi|Läänemere põhjaosa pikim parvlaev "Galaxy"]]
Põhjamaade rahvusvaheliste liinide parvlaevadel on tavaliselt [[jääklass]] 1A või 1A Super, mistõttu need laevad vajavad talvel väga harva [[jäämurdja]] abi ja peavad sõiduplaanist kinni. [[Kiire parvlaev|Kiireteks parvlaevadeks]] peetakse neid, mille kiirus on 27–28 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], tavaliselt on suurte parvlaevade kiirus kuni 22 sõlme. Parvlaevad on ka osa [[kiirlaev]]u (kiirusega 35 või enam sõlme), kuid neid nimetatakse enamjaolt kerekuju järgi, näiteks [[katamaraan]]ideks või ühekerelisteks kiirlaevadeks.
Vahel kasutatav sõna '''reisiparvlaev''' või '''kruiisiparvlaev''' ([[inglise keel]]es ''cruise ferry'') on eelkõige turundusargument, mida kasutatakse eeskätt Põhjamaade rahvusvaheliste liinide parvlaevade kohta, millel rõhutatakse teenuseid, mugavust ja meelelahutust.
30. rida:
[[Pilt:Parvlaev Scania.JPG|pisi|Endine [[Saaremaa Laevakompanii]] parvlaev "[[Scania (laev)|Scania]]"]]
==Eesti parvlaevad==
| |||