Läänemeremaade Nõukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitetõrke eemaldamine
P parandasin skripti abil kriipsud
2. rida:
'''Läänemeremaade Nõukogu''' ('''LMN''') (inglise ''Council of the Baltic Sea States'' ('''CBSS''') asutati 5.–6. märtsil 1992, kui Kopenhaagenis kohtusid Taani ja Saksa välisministrite kutsel Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa välisministrid ning Euroopa Komisjoni esindajad. Kohtumise eesmärgiks oli tugevdada ja tihendada vastastikust koostööd Läänemere-äärsete riikide vahel.
 
Välisministrite kohtumise lõppdokumendina kinnitati Kopenhaageni deklaratsioon, mis sai aluseks Läänemeremaade Nõukogu (LMN, CBSS - Council of the Baltic Sea States) asutamisele. Island liitus Läänemeremaade Nõukoguga 1995. aasta maikuus Gdanskis toimunud välisministrite kohtumisel. 12. liikmena osaleb LMNi töös ka Euroopa Komisjon.
 
LMNi koostöös osaleb tänaseks päevaks ka 10 vaatlejariiki: Ukraina, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Slovakkia Hispaania, Rumeenia ja Valgevene.
14. rida:
<strong>2013 aasta 5. aprillil korraldas Venemaa LMN eesitujana peaministrite erakorralise kohtumise St. Peterburis.  </strong>Toimunud kohtumine oli jätk 2010. aastal Helsingis alanud <em>„Baltic Sea Action Summiti“ </em>protsessile, kuid Venemaa oli tippkohtumise toodud LMN egiidi alla. Kohtumisel kiitsid peaministrid heaks ühisdeklaratsiooni.
 
Välisministrite istungite vahelisel ajal korraldab Läänemeremaade Nõukogu tööd <strong>Vanemametnike Komitee </strong>(VAK, CSO - Committee of Senior Officials), mis koguneb keskmiselt kord kuus. Komitee on peamine institutsioon, mis koordineerib töögruppide tegevust ja keskne organ, kuhu koondub informatsioon regioonis eri valdkondades toimuvast koostööst.
 
Eesistujariigi abistamiseks loodi 1998. a. sügisel LMNi <strong>Alaline Sekretariaat </strong>asukohaga Stockholmis. Sekretariaadi ülesanne on abistada eesistujat tehnilises, organisatoorses ja analüütilises töös. Lisaks süstematiseerib ja säilitab Sekretariaat institutsiooni tegevusega seotud dokumente ja haldab LMNi kodulehekülge http://www.cbss.org.
29. rida:
* Tsiviilühiskonna turvalisus
 
Soome eesistumise ajal, 2013-20142013–2014, reformeeriti seniseid koostöösuundi ning uuteks prioriteetideks seati kolme valdkonna arendamine<ref>Decision by the Council of the Baltic Sea States on the Revision of Long Term [http://www.cbss.org/council-endorses-renewed-long-term-priorities-cbss-agreed-finnish-presidency/ Priorities]</ref>:
* regiooni identiteet
* jätkusuutlikkus
37. rida:
<strong>Alates 2014 aasta juulikuust võttis LMN eesistumise üle Eest</strong>i.
 
Eesti on olnud LMN eesistujaks aastail 1993-19941993–1994 ja 2003-20042003–2004. Eesti lähtub oma eesistumise prioriteetide välja töötamisel järjepidevusest ja kinnitatud Eesti pikaajalistest prioriteetidest nagu keskkond, inimkaubandus, hariduse ja kultuuri ning muinsuskaitse alane koostöö.
 
Eesti jaoks on LMN üks paljudest Läänemere piirkonna mitmepoolses valitsustevahelises koostöös tegutsevatest organisatsioonidest. Eesti on LMNi pragmaatilisemaks ja projektipõhisemaks kujundamise üks suuremaid toetajaid. Leiame, et koostöö Läänemere regiooni erinevate koostööformaatide vahel võiks olla nähtavam, rollijaotus selgem ja tegevus koordineeritum. Eestile on oluline LMN-is loodud ja töötav võrgustik ning toimiv poliitilise dialoogi foorum ministrite või valitsusjuhtide kohtumiste raames.
 
Soome eesistumise ajal, 2013-20142013–2014, lõpetati töö organisatsiooni uute prioriteetide väljatöötamisega.
 
'''Koostöö teiste formaatidega'''