Eesti Üliõpilaste Seltsi maja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
19. rida:
1935. aastal muudeti ruumid luksuslikumaks: ehitati kamina-, söögi- ja vahetuppa tammest parkettpõrandad ning seinapaneelid tamme- ja mahagonvineeriga.<ref>Eesti Muinsuskaitsearhiiv. ERA.T-76.1.10552. Lk 6-19.</ref>
Nõukogude okupatsiooni ajal kuulus hoone Tartu Riiklikule Ülikoolile. Seal asus ka Eesti esimene elektronarvuti [[Ural (arvuti)|Ural-1]], mis asendati mõned aastad hiljem Ural-4-ga.
1971. aastal leidis EÜSi majas raamatukogu tarbeks ehitatud ruumis koha [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]].
1974.aastal läks maja [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonna]] kasutusse ning mõnes ruumis tehti sisemisi ümberkorraldusi. Hoone katustati uuesti kivikatusega.<ref>Eesti Muinsuskaitsearhiiv. VLAKV.1.17. Lk 2.</ref>▼
▲1974. aastal läks maja [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonna]] kasutusse ning mõnes ruumis tehti sisemisi ümberkorraldusi. Hoone katustati uuesti kivikatusega.<ref>Eesti Muinsuskaitsearhiiv. VLAKV.1.17. Lk 2.</ref>
Eesti Üliõpilasseltsi maja 100.aastapäevaks tehti uus projekt hoone renoveerimiseks. Remonditud maja avati uuesti 2002. aastal. Ehitustöid viis läbi AS Linnaehitus. Projekt valmis [[Raul Vaiksoo]] ja [[Kalju Palo]] koostööl. Lammutati osa ruumidevahelisi seinu, eluruum paigutati maja lõunaossa. Kolmas suurem ümberehitus oli raamatukogus, kus võeti lahti paneelrinnatis. Tehti ka uus lahendus keldrile, saalis värviti seinad mustatriibuliseks, millele vastukaaluks ülalt alla jooksev kuldne juugendornamentika.<ref>Läkk, Ene. Eesti arhitektuuri esimene pääsuke. (Eesti Ekspress: Areen, 2002, 19. september, lk B14-B15.)</ref>▼
▲Eesti Üliõpilasseltsi maja 100. aastapäevaks tehti uus projekt hoone renoveerimiseks. Remonditud maja avati uuesti 2002. aastal. Ehitustöid viis läbi AS Linnaehitus. Projekt valmis [[Raul Vaiksoo]] ja [[Kalju Palo]] koostööl. Lammutati osa ruumidevahelisi seinu, eluruum paigutati maja lõunaossa. Kolmas suurem ümberehitus oli raamatukogus, kus võeti lahti paneelrinnatis. Tehti ka uus lahendus keldrile, saalis värviti seinad mustatriibuliseks, millele vastukaaluks ülalt alla jooksev kuldne juugendornamentika.<ref>Läkk, Ene. Eesti arhitektuuri esimene pääsuke. (Eesti Ekspress: Areen, 2002, 19. september, lk B14-B15.)</ref>
Seltsi aias on võimalik vaadelda Kastani 27 maja tulemüürile tehtud seinamaalingut. EÜS-i ideekavandite konkursi võitis tänavakunstnik nimega Hapnik. Seinamaalingu, mis ühendab endas mitmeid Tartule omaseid sümboleid pidulik avamine toimus 29.augustil 2015.<ref>Hanson, Raimu. Tänavakunst seob minevikku tänasega. [http://tartu.postimees.ee/3281059/tanavakunst-seob-minevikku-tanasega<nowiki>]</nowiki></ref>▼
▲Seltsi aias on võimalik vaadelda Kastani 27 maja tulemüürile tehtud seinamaalingut. EÜS-i ideekavandite konkursi võitis tänavakunstnik nimega Hapnik. Seinamaalingu, mis ühendab endas mitmeid Tartule omaseid sümboleid pidulik avamine toimus 29. augustil 2015.<ref>Hanson, Raimu.
== Mitmesugust ==
33. rida ⟶ 35. rida:
*[[Ants Juske]]: [http://www.epl.ee/kultuur/396529 "Eesti Üliõpilaste Seltsi maja lugu sai kaante vahele"] Eesti Päevaleht, 17. august 2007
*[[Karin Hallas-Murula]]: [http://www.sirp.ee/
== Kirjandus ==
| |||