New York: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
24. rida:
 
==Ajalugu==
Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka kuulunud [[algonkinid|algonkini]] hõimud, sealhulgas [[delavarid]], kelle kodumaa Lenapehoking hõlmas [[Staten Island|Staten Islandi]], [[Long Island]]i lääneosa koos aladega, millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja Alam-Manhattan (Lower Manhattan).<ref>Evan T. Pritchard: Native New Yorkers: the legacy of the Algonquin people of New York, lk. 27 (2002);ISBN 1-57178-107-2</ref> Lenni Lenape keelestindiaanikeelest tuleneb sõna ''Mannahatta'', mis tähendab paljude küngastega maad. Tänapäeva Bronxis ja Manhattani saare põhjaosas elasid Wappingeri konföderatsiooni liikmed weckquaesgeekid <ref>James M. Volo, Dorothy Denneen Volo: Family life in Native America. lk. 290</ref> ning erinevad metoaci rühmad, peamiselt rockaway hõim, asutasid tänapäeva Lääne-Queensi alasid. <ref>Allen W. Trelease:Indian affairs in colonial New York: the seventeenth century, lk. 62;University of nebraska press(1997);ISBN 0-8032-9431-X</ref>
 
Esimene eurooplane, kelle siinsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli [[Giovanni da Verrazzano]], [[Firenze]]st pärit, kuid Prantsuse kuninga teenistuses tegutsenud maadeavastaja, kes 1524. aastal jõudis oma purjelaevaga La Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse, veetis seal ööd ja seilas järgmisel päeval taas minema. Ta taotles selle ala kuulumist Prantsusmaale ja pani sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême). <ref>Rankin, Rebecca B., Cleveland Rodgers (1948). New York: the World's Capital City, Its Development and Contributions to Progress. Harper.</ref> Järgmise aasta jaanuaris sisenes New Yorgi sadamasse Esteban Gomez, Aafrika päritolu portugallane, kes seilas kuningas Charles V lipu all, ning kaardistas Hudsoni jõe, mida ta ise kutsus Rio de San Antonioks, suudme. Rasked jääolud ei lasknud tal uurimisreisi jätkata. <ref>Wpa Writer's Project:A Maritime History of New York, lk. 246;Going Coastal Productions (2004) ISBN 0-9729803-1-8</ref>