Eesti Energia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
36. rida:
Tuulest on Eesti Energia elektrit tootnud alates 2002. aastast, mil rajati Virtsu [[Tuulepark|tuulepark]]. Täna opereerib Eesti Energia nelja tuuleparki: Paldiskis, Aulepas, Narvas ja Virtsus koguvõimsusega 111 MW.
Eesti Energia kasutab elektritootmiseks vett alates 2002. aastast, mil renoveeriti
2012. aastal alustas Eesti Energia Ida-Virumaal uue elektrijaama ehitamist. Auvere elektrijaama võimsuseks saab olema 300 MW ning see valmib 2015. aasta lõpuks. Võrreldes olemasolevate põlevkivil töötavate elektrijaamadega tuleb keevkihttehnoloogial toimiv Auvere elektrijaam keskkonnasõbralikum, väiksemate õhuheitmetega ning efektiivsema tootmisega. Auvere elektrijaam hakkab kütusena kasutama põlevkivi ning kuni 50% ulatuses on seda võimalik asendada biokütustega.
2013. aastal avas Eesti Energia Irus Eesti esimese [[Iru soojuselektrijaam |koostootmisjaama]], mis kasutab kütusena segaolmejäätmed. 105 miljonit eurot maksnud jäätmeenergiaplokk toodab lisaks elektrile ka soojust Tallinna ja Maardu elanikele. Iru jäätmeenergiaplokk on Eesti jaoks uus lahendus nii energia tootmises kui ka prügikäitluses. Jäätmeploki valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete prügilatesse ladestamine.
2014. aasta märkis Eesti põlevkivienergeetika jaoks mitut olulist juubelit <ref>https://www.energia.ee/et/juubel/avaleht</ref>. Eesti Energia kontserni eelkäija AS Elektrikeskuse loomisest möödus 75 aastat. Eesti Energia elektritootmise algusest möödus 65 aastat – 1949. aastal valmis Kohtla-Järve soojuselektrijaam. Balti ja Eesti elektrijaamad tähistasid 2014. aastal 55. ja 45. tegutsemisaastapäeva.
==Energiamüük==
| |||