Redaktsioon: 22. oktoober 2015, kell 12:10 redigeeri 84.52.18.126 (arutelu) →‎Loogikavärav kui mälu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. september 2016, kell 13:03 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 973 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
158. rida: Elektriskeemidel kujutatakse loogikaväravaid kahte liiki tingmärkidega (sümbolitega). Kõige laiemalt on kasutusel USA standardi ANSI 91-1984 kohased tingmärgid. Euroopa riikides kasutatakse standardiga [[IEC]] 60617-12 : 1997 kehtestatud ristkülikukujulisi tingmärke. Ristkülikukujulistel sümbolitel on iga erineva värava jaoks olemas oma sümbol ja seetõttu saab nendega ~~kujutadda~~kujutada palju rohkemaid skeeme kui USA sümbolitega. Ristkülikuliste sümbolite loomise ajendiks oli ühtne meetod keeruliste loogikasüsteemide jooniste tegemiseks. Standard IEC 617-12 ja tema järeltulija IEC 60617-2 ei sisalda enam ANSI sümboleid, küll aga on need veel alles ANSI/IEEE 91 ja 91a standardites. . {\| border="1" cellpadding="5" cellspacing="0" 200. rida ⟶ 199. rida: ==Charles Sanders Peirce== Charles Sanders Peirce (1880) näitas, et NAND-väravaid (alternatiiviks NOR-värav) kombineerides on võimalik teostada ka kõik muud loogilised väravad, aga tema sellekohast tööd ei avaldatud enne aastat 1935. Aastal 1913 ~~avaldati~~avaldas ~~esimene~~Henry ~~tõend~~M. ~~sellest,~~Sheffer ~~kirjutatud~~esimese ~~Henry M.~~tõendi ~~Shefferi~~selle ~~poolt~~kohta. Veel kaks väravat on "välistav või" ehk XOR funktsioon ja tema pöördfunktsioon "välistav NOR" ehk XNOR. Kahe sisendiga XOR on tõene ainult siis, kui sisendväärtused on erinevad, väär kui nad on võrdsed, sõltumata väärtustest. Rohkem kui kahe sisendi puhul on väljundiks tõene, kui sisendis on tõeseid väärtusi paarisarv. Praktikas tehakse selliseid väravaid lihtsamatest loogikaväravatest. 212. rida ⟶ 211. rida: ==Loogikavärav kui mälu== Loogikaväravaid ehk loogikalülisid on võimalik kasutada mäluna andmete salvestamiseks. Selleks peab need ühendama omavahel [[tagasiside]]ahela abil [[triger\|trigeriks]]. Triger võimaldab säilitada informatsiooni 1 biti mahus. Mitu ühise juhtimisega trigerit koos moodustavad [[Register (elektroonika)\|registri]], mis ~~võimldab~~võimaldab säilitada mitmebitilist andmesõna. Elektrilisel [[tagasiside]]l põhineva mäluga seadet nimetatakse [[järjendloogikaseade\|järjendloogikaseadmeks]], sest selle väljund on mõjutatav seadme eelmis(t)e seisundi(te) ehk olekute poolt. Elektrilisel [[tagasiside]]l põhinevaid loogilisi ahelaid tuntakse ka arvuti mäluseadmetena (näiteks [[Register (arvutitehnika)\|register]], [[SRAM]], [[protsessori vahemälu]]), mille jõudlus (kiirus, keerukus, usaldusväärsus andmete talletamisel) varieerub sõltuvalt rakendusest. 230. rida ⟶ 229. rida: {{Loogiline tehe}} [[Kategooria:Elektroonika]] [[Kategooria:Informaatika]]

Loogikavärav: erinevus redaktsioonide vahel