New York: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida:
[[Pilt:NYC-Skyline-1.jpg|pisi|]]
 
'''New York''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kõige suurema elanikkonnaga linn <ref>"Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01)". U.S. Census Bureau. Retrieved April 26, 2011. </ref> ja [[New Yorgi Citysuurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonna]] keskus, mis on maailma üks rahvarikkamaid metropole. New York avaldab olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadustegevuseleteadusele, tehnoloogialetehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorgis asub [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i peakorter<ref> "United Nations Visitors Centre". United Nations. 2011. Retrieved April 26, 2011. </ref> ning seetõttu on linn oluline rahvusvahelise diplomaatia keskus. New Yorki on kirjeldatudnimetatud ka kui maailma kultuuripealinnakultuuripealinnaks.<ref> "Consulate General of Iceland New York Culture". Consulate General of Iceland New York. Retrieved 2012-02-13. </ref>Et eristada linna [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigist]], kus ta asub, kasutataksenimetatakse linna puhulinglise kakeeles nime kasenamasti '''New York City''' või '''City of New York'''.<ref>"Welcome to the official New York City Web site". The City of New York. 2011. Retrieved 2011-09-18. </ref>
 
New York asub maailma ühe suurima loodusliku sadama ääres. Linn koosneb viiest linnaosast, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna.<ref>"Boroughs of New York City". ©2002 Ben Cahoon. Retrieved 2012-02-03. </ref> Need viis linnaosa – [[Bronx]], [[Brooklyn]], [[Manhattan]], [[Queens]] ja [[Staten Island]] – ühinesid ühtseks linnaks 1898. aastal.<ref>"A 5-Borough Centennial Preface for Katharine Bement Davis Mini-History". Copyright © 1997 by Thomas C. McCarthy and the New York City Department of Correction. All rights reserved. Retrieved 2011-10-26. </ref> [[Ameerika ÜhendriikidesÜhendriikide 2010. aastalaasta korraldatud rahvaloenduserahvaloendus]]e andmetel elas 790 km² suurusel maa-alal 8 175 133 inimest,<ref>http://2010.census.gov/2010census/popmap/ipmtext.php?fl=36</ref><ref>U.S. Census Bureau press release, "U.S. Census Bureau Delivers New York's 2010 Census Population Totals, ...", March 24, 2011, and this accompanying Microsoft Excel spreadsheet, Table 1. The Most Populous Counties and Incorporated Places in 2010 in New York: 2000 and 2010, which cites "U.S. Census Bureau, Census 2000 Redistricting Data (Public Law 94-171) Summary File, Table PL1, and ... Table P1.", retrieved on April 2, 2011 </ref> mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna USA-s. <ref>County and City Data Book:2007 (U.S. Census Bureau), Table B-1, Area and Population, retrieved on July 12, 2008.</ref> Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seegaseda onpeetakse New York lingvistiliseltmaailma kõige mitmekesisem linnkeelterohkemaks maailmaslinnaks.<ref>Roberts, Sam (April 28, 2010). "Listening to (and Saving) the World's Languages". The New York Times. Retrieved April 29, 2010. </ref> New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv – 18,9 miljonit inimest 17 400 km² kohta – on USA suurim.<ref>"NYC The Official Guide nycgo.com – nyc statistics". © 2006–2011 NYC & Company, Inc. All rights reserved. Retrieved 2011-09-17. </ref> Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit inimest.<ref>"New York-Newark-Bridgeport, NY-NJ-CT-PA CSA ACS Demographic and Housing Estimates: 2009". U.S. Census Bureau. Retrieved April 30, 2011. </ref>
 
New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, kui [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]] kolonistid asutasid kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal [[Uus-Amsterdam]]iks.<ref>"United States HISTORY New York City, New York". Retrieved May 8, 2011. </ref> 1664. aastal sattusid linn ja selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kui [[Inglismaa]] kuningas [[Charles II]] oli need maad kinkinud oma vennale, [[James II (Inglismaa kuningas)|Yorki hertsogile]], nimetati linn ümber New Yorgiks.<ref> "The New Jersey Colony". MrNussbaum.com. Retrieved May 10, 2011.</ref>Aastatel 1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn.<ref>"The Nine Capitals of the United States". United States Senate. Retrieved September 7, 2008. </ref> Alates 1790. aastast on see riigi suurim linn.<ref>"Rank by Population of the 100 Largest Urban Places, Listed Alphabetically by State: 1790–1990". U.S. Census Bureau. June 15, 1998. Retrieved February 8, 2009. </ref> Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga Ameerikasse jõudsid, tervitas neid [[Vabadussammas]]. Seda sammast tuntakse kogu maailmas kui Ameerika Ühendriikide ja tema [[demokraatia]] sümbolit.
24. rida:
 
==Ajalugu==
Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka kuulunud [[algonkinid|algonkini]] hõimud, sealhulgas [[lenapeddelavarid]], kelle kodumaa Lenapehoking hõlmas [[Staten Island|Staten Islandi]], [[Long Island]]i lääneosa koos aladega, millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja Alam-Manhattan (Lower Manhattan).<ref>Evan T. Pritchard: Native New Yorkers: the legacy of the Algonquin people of New York, lk. 27 (2002);ISBN 1-57178-107-2</ref> Lenni LenapeDelavari keelest tuleneb ka sõna ''Mannahatta'', mis tähendab paljude küngastega maad. Tänapäeva Bronxis ja Manhattani saare põhjaosas elasid Wappingeri konföderatsiooni liikmed weckquaesgeekid <ref>James M. Volo, Dorothy Denneen Volo: Family life in Native America. lk. 290</ref> ning erinevad metoaci rühmad, peamiselt rockaway hõim, asutasid tänapäeva Lääne-Queensi alasid. <ref>Allen W. Trelease:Indian affairs in colonial New York: the seventeenth century, lk. 62;University of nebraska press(1997);ISBN 0-8032-9431-X</ref>
 
Esimene eurooplane, kelle siinsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli [[Giovanni da Verrazzano]], [[Firenze]]st pärit, kuid Prantsuse kuninga teenistuses tegutsenud maadeavastaja, kes 1524. aastal jõudis oma purjelaevaga La Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse, veetis seal ööd ja seilas järgmisel päeval taas minema. Ta taotles selle ala kuulumist Prantsusmaale ja pani sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême). <ref>Rankin, Rebecca B., Cleveland Rodgers (1948). New York: the World's Capital City, Its Development and Contributions to Progress. Harper.</ref> Järgmise aasta jaanuaris sisenes New Yorgi sadamasse Esteban Gomez, Aafrika päritolu portugallane, kes seilas kuningas Charles V lipu all, ning kaardistas Hudsoni jõe, mida ta ise kutsus Rio de San Antonioks, suudme. Rasked jääolud ei lasknud tal uurimisreisi jätkata. <ref>Wpa Writer's Project:A Maritime History of New York, lk. 246;Going Coastal Productions (2004) ISBN 0-9729803-1-8</ref>