New York: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida:
[[Pilt:NYC-Skyline-1.jpg|pisi|]]
'''New York''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kõige suurema elanikkonnaga linn <ref>"Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01)". U.S. Census Bureau. Retrieved April 26, 2011. </ref> ja [[New Yorgi
New York asub maailma ühe suurima loodusliku sadama ääres. Linn koosneb viiest linnaosast, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna.<ref>"Boroughs of New York City". ©2002 Ben Cahoon. Retrieved 2012-02-03. </ref> Need viis linnaosa – [[Bronx]], [[Brooklyn]], [[Manhattan]], [[Queens]] ja [[Staten Island]] – ühinesid ühtseks linnaks 1898. aastal.<ref>"A 5-Borough Centennial Preface for Katharine Bement Davis Mini-History". Copyright © 1997 by Thomas C. McCarthy and the New York City Department of Correction. All rights reserved. Retrieved 2011-10-26. </ref> [[Ameerika
New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, kui [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]] kolonistid asutasid kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal [[Uus-Amsterdam]]iks.<ref>"United States HISTORY New York City, New York". Retrieved May 8, 2011. </ref> 1664. aastal sattusid linn ja selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kui [[Inglismaa]] kuningas [[Charles II]] oli need maad kinkinud oma vennale, [[James II (Inglismaa kuningas)|Yorki hertsogile]], nimetati linn ümber New Yorgiks.<ref> "The New Jersey Colony". MrNussbaum.com. Retrieved May 10, 2011.</ref>Aastatel 1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn.<ref>"The Nine Capitals of the United States". United States Senate. Retrieved September 7, 2008. </ref> Alates 1790. aastast on see riigi suurim linn.<ref>"Rank by Population of the 100 Largest Urban Places, Listed Alphabetically by State: 1790–1990". U.S. Census Bureau. June 15, 1998. Retrieved February 8, 2009. </ref> Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga Ameerikasse jõudsid, tervitas neid [[Vabadussammas]]. Seda sammast tuntakse kogu maailmas kui Ameerika Ühendriikide ja tema [[demokraatia]] sümbolit.
24. rida:
==Ajalugu==
Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka kuulunud [[algonkinid|algonkini]] hõimud, sealhulgas [[
Esimene eurooplane, kelle siinsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli [[Giovanni da Verrazzano]], [[Firenze]]st pärit, kuid Prantsuse kuninga teenistuses tegutsenud maadeavastaja, kes 1524. aastal jõudis oma purjelaevaga La Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse, veetis seal ööd ja seilas järgmisel päeval taas minema. Ta taotles selle ala kuulumist Prantsusmaale ja pani sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême). <ref>Rankin, Rebecca B., Cleveland Rodgers (1948). New York: the World's Capital City, Its Development and Contributions to Progress. Harper.</ref> Järgmise aasta jaanuaris sisenes New Yorgi sadamasse Esteban Gomez, Aafrika päritolu portugallane, kes seilas kuningas Charles V lipu all, ning kaardistas Hudsoni jõe, mida ta ise kutsus Rio de San Antonioks, suudme. Rasked jääolud ei lasknud tal uurimisreisi jätkata. <ref>Wpa Writer's Project:A Maritime History of New York, lk. 246;Going Coastal Productions (2004) ISBN 0-9729803-1-8</ref>
|