Johan Laidoner: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Parandasin arusaadavamaks ja konteksti rohkem sobivamaks |
|||
91. rida:
[[1925]]. aastal vahendas Johan Laidoner [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] komisjoni esimehena [[Türgi]] ja [[Iraak|Iraagi]] piiritülisid. Laidoneri soovitusel otsustati anda [[Mosul]] Iraagile. Rootsi-Läti alalise lepituskomitee liige (27. august 1926). Johan Laidoner oli Eesti tuletikumonopoli nõukogu esimees.
1929 Johan Laidoner loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistel, deklareerides lakooniliselt: "Ma ei armasta teha tööd, kus ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." 1934. aasta põhiseaduse rahvahääletuse eel teatas Johan Laidoner, et on põhiseaduse muutmise poolt<ref>Poolt või vastu? [[Vaba Maa]], 14. oktoober 1933, nr 241, lk 5.</ref>. 1934. aastal esitati ta uue põhiseaduse alusel valitava riigivanema kandidaadiks.
Algselt tema kandidatuuri toetada lubanud vabadussõjalased murdsid viimasel hetkel kokkuleppe. 116 Vabadussõja veterani ja Vabadusristi kavaleri (teiste hulgas [[Karl Parts]], [[Jaan Maide]], [[Karl Tallo]], [[Karl Einbund]], [[Johannes Roska]], [[Paul Bassen-Spiller]], [[Nikolai Reek]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Otto Sternbeck]], [[Johan Pitka]] ja [[Hengo Tulnola]]) protesteerisid Johan Laidoneri kui Riigivanema kandidaadi mustamise vastu<ref>Protest Laidoneri mustamise vastu. [[Vaba Maa]], 15. veebruar 1934, nr 38, lk 3.</ref>. 1934. aastal tehti tema juhtimisel [[1934. aasta sõjaväereform]], seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust – püüti teha kaitsevõime tõstmiseks kõik, mida väikeriigi ressursid võimaldasid.
| |||