Erinevus lehekülje "Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Suusatamise maailmameistrivõistlused''' on põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, kus võisteltaksevõisteldakse [[Murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamises]], [[Suusahüpped|suusahüppetes]] ja [[suusakahevõistlus]]es (suusahüpped ja murdmaasuusatamine). Suusatamise maailmameistrivõistlusi korraldab [[Rahvusvaheline Suusaföderatsioon]] (FIS).
 
Suusatamise maailmameistrivõistlusi korraldab [[Rahvusvaheline Suusaföderatsioon]] (FIS).
[[1925]].a. tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, millised [[1937]].aastast hakkasid kandma ametlikult maailmmeistrivõistluste nimetust ning ka varem peetud samalaatsed võistlused tunnistati tagantjärele MM-võistlusteks. Kuni [[1939]].aastani peeti murdmaasuusatamise MM-i igal aastal. Taliolümpiamängude aastail MM-võistlusi eraldi ei korraldatud, [[1956]].aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi MM-võistlustena. Pärast Teist maailmsõda peeti MM-võistlused [[1950]]. aastal [[Lake Placid]]is([[USA]]). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse MM-võistlusi kord nelja aasta tagant.
 
== Ajalugu ==
Naissuusatajate esmakordne etteaste MM-võistlustel toimus [[1954]].a. [[Falun]]is, kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3x5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka [[NSVL]]-i suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmmeistriks [[Ljubov Kozõreva]], kes võitis 10 km ja kuulus 3x5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NL koondisse. Meestest hõivas suuusakuninga tiitli [[Vladimir Kuzmin]], võites 30 ja 50 km distatsid.
Aastal [[1925]] tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis [[1937]]. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks.
 
Kuni [[1939]]. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, [[1956]]. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena.
MM-võistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane [[Alevtina Koltšina]] 7 kuldmedalit MM-delt ja [[Norra|norralane]] [[Gjermund Eggen]] (3 kuldmedalit [[1966]].a. MM-i).
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmsõda]] peeti maailmameistrivõistlused [[1950]]. aastal [[Lake Placid]]is ([[USA]]). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.
 
Naissuusatajate esmakordne etteaste MM-võistlustelmaailmameistrivõistlustel toimus [[1954]].a. aastal [[Falun]]is, kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3x5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka [[NSVL]]-iiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmmeistriksmaailmameistriks [[Ljubov Kozõreva]], kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3x5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NLNLiidu koondissekoondisesse. Meestest hõivasvõitis suuusakuninga tiitli [[Vladimir Kuzmin]], võites 30 ja 50 km distatsiddistantsid.
 
MM-võistlustelMaailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel[[taliolümpiamängud]]el. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane [[Alevtina Koltšina]] 7 kuldmedalit MM-deltmaailmameistrivõistlustelt ja [[Norra|norralane]] [[Gjermund Eggen]] (3 kuldmedalit [[1966]].a. aasta MM-iilt).
 
Kuni [[1980. aasta taliolümpiamängud]]eni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus.
 
[[1982]].a. MM-ilaasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad [[1985]].a. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel.
 
== Maailmameistrivõistlused ==
== Seni toimunud maailmameistrivõistlused ==
 
#[[1924. aasta taliolümpiamängud|1924 Chamonix]], [[Prantsusmaa]]*
51 713

muudatust