Herman Halliste: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) pilt vajas hädasti täpsemat seletust |
||
38. rida:
Loomingu algusaastail lõi Halliste ta portreereljeefe ja -[[Büst|büste]], kujutades mitmeid muusikategelasi. 1930ndatel tegeles Halliste portreede kõrval edukalt ka figuurplastikaga, lõi hauamonumente ja viljeles [[keraamika]]t. Kõige paremini õnnestunud on selle perioodi naisfiguurid graniidis. Harvem modelleeris Halliste meesfiguure, neist võiks esile tõsta sportlaste pisikujud pronksis ("Tõstja" 1938). 1930ndate teisel poolel pööras Halliste suuremat tähelepanu keraamikale ning valmistas selles materjalis õrnu lapsepäid ja kauneid naisfiguure. Samast perioodist pärineb ka E. Aule perekonna hauamonument (1938).
[[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal tegeles kunstnik peamiselt maalimisega. Suved veetis ta Tartu lähedal [[Pupastvere]]s, kust pärinevad ka mitmed tema maalide motiivid. Pärast sõda jätkas skulptor portreeloominguga, kujutades eesti kunsti- ja muusikamaailma nimekaid tegelasi. Graniidis valmisid Cyrillus Kreegi ja Anton Starkopfi portreed, skulptor [[Roman Haavamägi|Roman Haavamäed]] kujutas kunstnik aga hoopis puidus. Portreede kõrval lõi ta ka figuure: "Lein", "Hämarik", "Istuv naine", "Üksinda", "Põlvitaja"<ref>
1950. aastatel täitis kunstnik mitmete muuseumide tellimusi ning valmistas neile [[Vahad|vaha]], [[steariin|steariini]] ja [[Parafiin|parafiini]] segust muuseumieksponaate. [[Eesti Loodusmuuseum|Tallinna Loodusmuuseumile]] ning mitmetele rajoonide koduloomuuseumidele valmisid üle 600 puu-, köögivilja- ja marjasordi imitatsiooni. [[Narva muuseum]]ile valmistas ta Põhjasõja-aegse [[Peeter I]] sõduri täies relvastuses ja tolleaegses riietuses. [[Pärnu muuseum]]ile telliti elusuuruses [[Kihnu]] naine ja kalur.<ref>A.Sepp, Eksponaadid muuseumidele ja näitustele, Rahva Hääl, 16.09.1955</ref>
[[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg
==Viited==
| |||