Raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 193.40.58.118 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Syum90. |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
{{vaidlustatud}}
'''Raamat''' on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi [[paber]]ilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul [[märk]]idest koosnev [[tekst]]. Raamat üldisemas tähenduses on graafiline [[andmekandja]].
[[Kirjastus]]tegevuses, [[raamatukaubandus]]es, [[raamatukogundus]]es jm nimetatakse '''raamatuks''' ühekordselt [[trükiarv|tiražeeritud]] tekstikogumikku, millel on reeglina rahvusvaheline 10-kohaline identifitseerimiskood ([[ISBN]]). Raamatul on lehekülgi vähemalt 49 ([[brošüür]]il 5–48)<ref>http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/07Kultuur/20Trukitoodang/KU_12.htm (vaadatud 15.08.2013)</ref>. Käsikirjad, perioodilised ja seeriaväljaanded, samuti koomiksid, noodiraamatud, mitmesugused kataloogid, kasutusjuhendid jm raamatukujulised esemed selles mõttes raamatute hulka ei kuulu.
'''E-raamat''' on elektrooniliselt salvestatud suurem
'''Audioraamat''' on helikandjale salvestatud kuulatav tekstikogumik.
==
Vanimad raamatud (selle sõna üldisemas tähenduses) olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Vanimaid [[kiilkiri|kiilkirjaga]] [[savitahvel|savitahvleid]] on säilinud [[Sumer]]i riigi ajast. [[Kiilkiri]] vajutati neile [[metall]]ist või [[bambus]]roost [[Krihvel (etnograafia)|krihvliga]], mida kirjutamise ajal hoiti rusikas.
30. rida ⟶ 32. rida:
Enne trükikunsti leiutamist oli ühiskonna kultuurisaavutuste ja vaimuloomingu oluliseks vahendajaks raamat-käsikiri. Raamat-käsikirja ei vajatud kuigi paljudes eksemplarides, sest lugeda oskajaid oli vähe. Raamatuid kirjutasid Vana-Kreekas ja Vana-Roomas ümber orjad või palgalised ümberkirjutajad. Keskajal kujunesid raamatute ümberkirjutamise keskusteks kloostrid. Raamatud kirjutati pärgamendile. Et pärgament oli kallis, siis kasutati seda sageli ka korduvalt – kraabiti vana tekst maha ja kirjutati uus asemele. 12. sajandist alates hakkas odavam paber pärgamenti välja tõrjuma.
==
Savist liikuvate trükimärkide kasutamise esimesed teated on pärit 11. sajandi Hiinast. Hieroglüüfide rohkuse ja meetodi keerukuse tõttu ei leidnud see moodus laia kasutust. Liikuvaid metallist trükitähti kasutati esmakordselt [[Korea|Koreas]], kus sel viisil trükiti esimene raamat [[1436]]. aastal.
| |||