Nitrifikatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Replacements: fix URL prefix |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Nitrifikatsioon '''toimub obligaatsete [[kemolitoautotroof]]ide vahendusel, protsess on aeroobne. Esimese etapi käigus assimileeritakse [[süsihappegaas]] (CO<sub>2</sub>) ja [[ammoniaak]] (NH<sub>3</sub>) oksüdeeritakse [[nitrit]]iks (NO<sub>2</sub><sub>-</sub>) (''[[Nitrosomonas]]'', ''[[Nitrosococcus]]'',
Nitrifikatsioon toimub igal pool, kus moodustub [[ammoniaak]] (enamasti orgaanilise aine degradatsioonil). Ammoniaak võib tekkida sellistes keskkondades nagu näiteks pinnas, setted, reovesi ja pinnavesi (k.a ookean). Nitrifikatsioon on oluline komponent [[lämmastikuringe]]s. Inimtegevuse tagajärjel võib suurenenud nitrifikatsioon pärssida [[denitrifikatsioon]]i lämmastikuringes ning [[nitraat]] akumuleerub keskkonnas. Nitraadi akumuleerumine reostab põhjavett ja tekitab järvedes
==Ajalugu==
Nitrifikatsiooni põhjustavaks teguriks peeti 19. sajandi teise pooleni mulda kui [[katalüsaator]]it. Usuti, et NH<sub>3</sub> oksüdatsioon on keemiline reaktsioon, milles muld esineb katalüsaatorina, kuid 1877. aastal viidi läbi katse, mis selle väite ümber lükkas. Eksperimentaalselt tõestati, et nitrifikatsiooni põhjustavaks teguriks on hoopis mulla mikroorganismid.
51. rida ⟶ 53. rida:
==Nitrifikatsiooni mikrobioloogia==
Nitrifikatsiooni läbi viivad bakterid on kemoautotroofsed või kemolitotroofsed, saades eluks vajaliku energia nitrifikatsioonist. See hõlmab perekondi ''Nitrosomonas'', ''Nitrosococcus'', ''Nitrobacter'' ning ''Nitrococcus''. [[16
Nitrifitseerijaid baktereid leidub palju pinnases ja vees, kuid enim kohtades, kus leidub väga palju ammoniaaki. Nii võib olla reoveepuhastites või ulatusliku valgu lagunemisega aladel. Lisaks sellele elavad need bakterid veekogudes, millesse voolaval reo- ja heitveel on suur ammoniaagisisaldus.
80. rida ⟶ 82. rida:
==Nitrifikatsiooni kasutamine [[aktiivmudaprotsess]]is==
Reovee puhastamisel kasutatavad aktiivmudaprotsessid on seotud [[lämmastik]]u sidumisega, nitrifikatsiooniga. Nitrifikatsiooni rakendatakse [[olmereovesi|olmereovees]] süsiniku suhtes liias olevate toitainete – [[fosfor]]i ja lämmastiku – bioloogilisse protsessi sidumiseks. Selle jaoks kasutatakse [[aktiivmuda]]tehnoloogias lämmastiku tõhustatud eemaldamiseks nitrifikatsiooni ning denitrifkatsiooni protsesse ehk oksüdeeritakse reovee lämmastikuvormid nitritite abil nitraatideks. Paralleelselt kasutatakse ka denitrifikatsiooni omadusi, kus nitraatide koostises olevat O<sub>2</sub> kasutavad mikroorganismid [[anoksiline|anoksilises]] keskkonnas orgaanilise aine oksüdeerimiseks, mille tulemusena N<sub>2</sub> redutseeritakse ning N<sub>2</sub> eraldub atmosfääri gaasilises olekus. Selleks, et puhastusprotsess oleks aktiivmudatehnoloogiat kasutades võimalikult efektiivne, toimub kogu juhtimine automatiseeritult, see hõlmab ka
== Vaata ka ==
86. rida ⟶ 88. rida:
*[[Denitrifikatsioon]]
*[[Ammonifikatsioon]]
== Viited ==▼
[[Kategooria:Ökoloogia]]
[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]
[[Kategooria:Lämmastik]]
▲== Viited ==
▲{{ Viited }}
|