Karl Dönitz: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Karl Dönitz astus [[1. aprill]]il [[1910]] Saksamaa mereväkke ja sai [[4. aprill]]il [[kursant|kadetiks]] (''Seekadett''). [[15. aprill]]il [[1911]] sai ta [[lipnik]]uks (''Fähnrich zur See'') – see auaste anti isikule, kes vähemalt aasta aega oli mereväes [[ohvitser]]iks õppinud ja läbinud esimese eksami.
[[27. september|27. septembril]] [[1913]] anti Dönitzile [[leitnant|leitnandi]] (''Leutnant zur See'') auaste ja ta sai seega ohvitseriks. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses teenis ta kergeristlejal "Breslau" [[Vahemeri|Vahemeres]]. [[1914]]. aasta augustis müüdi kaks ristlejat, sealhulgas "Breslau", [[
Seal taotles ta enda üleviimist laevastikku [[allveelaev]]adele ja see rahuldati alates 1916. aasta oktoobrist. Ta teenis vahiohvitserina allveelaeval [[U-39]] ja alates [[1918]]. aasta veebruarist allveelaeva [[UC-25]] kaptenina. [[5. september|5. septembril]] 1918 sai ta allveelaeva [[UB-68]] kapteniks. See laev tegutses Vahemerel. [[4. oktoober|4. oktoobril]] 1918 laskis [[Suurbritannia]] selle laeva põhja ja Dönitz võeti vangi. Ta oli vangis algul [[Malta]]l ja pärast [[Sheffield]]i lähedal kuni [[1919]]. aasta juulini. Saksamaale naasis ta [[1920]].
32. rida:
{{tsitaat|Meie füürer Adolf Hitler on langenud. Saksa rahvas langetab pea sügavas leinas ja aukartuses. Juba varakult tundis ta ära bolševismi ähvardava ohu, pühendades kogu oma elu selle vastu võitlemiseks. Tema võitlus ning eksimatult sirge elutee lõpeb tema kangelassurmaga Saksa riigi pealinnas. Ta elas kogu oma elu Saksamaa teenimise nimel. Bolševistliku üleujutuse vastu võideldes tegi ta lisaks teene ka Euroopale ja muule kultuurmaailmale. Füürer on minu enda kohapärijaks määranud. Teadlikuna mulle antud vastutusest võtan sel saatuslikul tunnil üle saksa rahva juhtimise.<ref>Guido Knopp. Hitleri käsilased. 2001. Lk. 287</ref>}}
==Vaata ka==
*[[Karl Dönitzi poliitiline testament]]
== Viited ==
| |||