Amfiboolid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Modifying: sk:Amfiboly |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Amfiboolid on paljude [[kivim]]ite koostisosad, olles oluliseks kivimimoodustajaks nii [[Tardkivim|tard-]] kui ka [[moondekivim]]ite seas. Tuntuim amfiboolide esindaja on [[küünekivi]]. Rohkete [[Asendumine|asendumiste]] tõttu on amfiboolidel keerukas [[keemiline valem]]. [[Värvus]]elt on amfiboolid enamasti tumedad. Tuntuimad amfiboolid on küünekivi, [[glaukofaan]], [[antofülliit]], [[tremoliit]], [[aktinoliit]], [[ribekiit]], [[arfvedsoniit]] jne.
Amfiboolide keemiline valem on: A<sub>2...3</sub>B<sub>5</sub>(OH)<sub>2</sub>[(Si,Al)<sub>8</sub>O<sub>22</sub>], kus A on Mg, Fe<sup>2+</sup>, Ca või Na ning B on Mg, Fe<sup>2+</sup>, Fe<sup>3+</sup> või Al. Amfiboolide [[Kristallstruktuur|struktuuri]] moodustavad kaks üksteisega seotud ahelat, mis kokku moodustavad topeltahela ehk lintstruktuuri. [[Räni]] ja [[hapnik]]u suhe on 4:11. [[Kristall]]id on prismalised, tulpjad või kiudjad. ribekiidil ja [[Grüneriit|grüneriidil]] on [[asbest]]jad erimid [[amosiit]] ja [[krokidoliit]]. Enamik amfiboole on [[Monokliinne süngoonia|monokliinsed]], mõned ka [[Rombiline süngoonia|rombilised]]. Amfiboolid on keemiliselt koostiselt lähedased [[pürokseenid]]ele. Amfiboolidele on omane OH<sup>
Tardkivimitest esinevad amfiboolid peamiselt [[Keskmine kivim|keskmise]] koostisega kivimeis, näiteks [[Dioriit|dioriidis]] ja [[Süeniit|süeniidis]]. Moondekivimeist on tuntuimad amfiboole sisaldavad kivimid [[sinikilt]] ja [[amfiboliit]] ning [[Kristalne kilt|kristalsed kildad]].
| |||