Lydia Koidula tänav (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Tänav algab [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteelt]], ületab [[Jaan Poska tänav|Poska tänava]] ja lõpeb ristumisel [[Mäekalda tänav|Mäekalda tänavaga]].
Tänav tekkis arvatavasti seoses [[Kadrioru lossipark]]i uute hoonete rajamisega 1750. aastatel.<ref>[[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] umbes 1750. aastast pärineval plaanil tänavat veel märgitud ei ole (vt [[Mai Lumiste]]. Lossi ja pargi rajamine. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 23. </ref> 1752. aastal [[Kadrioru loss]]i arhitekti kohale asunud puusepp- ja ehitusmeister [[Johann Georg Teichert]] (1704–1773) rajas paljude teiste uute hoonete kõrval endale pargi territooriumile väikese elamu õue ja aiaga (praeguse maja nr 34 kohal). Maja juurde rajati praeguse [[Weizenbergi tänav]]aga paralleelne tee. 18. sajandi keskel asus aga Kadrioru kaguosas ka kaks eravaldust. Praeguse Koidula tänava Lasnamäe-poolses otsas lõikus [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] alasse riskülikukujuline võõras maatükk – doktor Niebergi lesele kuulunud erakrunt – ning sellest läänes hilisem Frese kinnistu. Teicherti maja juures olevat teed pikendati nähtavasti ka nende kruntideni. 1780. aastal ehitas Tallinna kaupmees [[Christian Frese]] oma krundile suure hoone, kuhu rajas sitsivabriku.<ref>K. Müürisepp, G. Vilbaste. ''Kadriorg''. Tallinn, 1966, lk 30. </ref> Maja on osaliselt ümberehitatuna säilinud tänini (maja nr 23).<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60. </ref> Umbes 1783. aastal arhitekt [[Johann Schultz]]i poolt koostatud Kadrioru lossi plaanil on Frese majani kulgenud tee juba peale märgitud.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park Peeter I järglaste ajal 18. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, lk 46.</ref>
19. sajandi alguseks oli pargi vana ida-lääne-suunalise allee jätkuna tekkinud praegune Koidula tänav. Et [[Kadrioru alev]]isse lubati nüüd elama ka isikuid, kes ei olnud lossi teenistuses, levis alevi hoonestus seoses elanikkonna kasvuga ka selle tänava algusse ja lossipargi alalegi. Sinna rajatud kinnistud oli suhteliselt pikad ja kitsad ning elamute fassaadid olid pööratud lossi poole.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60</ref> Sealsest vanemast hoonestusest pole aga midagi säilinud, sest 5. augustil 1834 alevis puhkenud suure tulekahjuga hävis paarkümmend hoonet.
11. rida:
Valdav osa Koidula tänava hoonestusest Kadrioru pargi loodepiirist kuni Narva maanteeni on rajatud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel.
==Hooned==
===Koidula 12a==
Koidula tänava vanimaks hooneks on eelnimetatud endine Frese sitsivabrik (praegune maja nr 23). Hoone algne sisekujundus on täielikult ja plaanilahenduski osaliselt hävinud. Ka välisarhitektuuri on moonutanud näotu tuulekoda rokokoostiilis ukse ees ja teised juurde- ja ümberehitused. Ansambli kunagistest kõrvalhoonetest on vähesel määral säilinud vaid pikk paekivist võlvitud jääkelder vasakul esiplaanil ning osaliselt üks väiksem kivist majapidamishoone krundi sügavuses. Ülejäänud kõrvalhooned, samuti peahoone taga asunud tiik, on aja jooksul likvideeritud. 19. sajandi algul läks kinnistu koos kõigi hoonetega Kubermanguvalitsuse Ehituskomitee valdusse. 19. sajandi keskpaiku paiknes siin Mereväeinseneride Komando. 1863.a läks kinnistu vaesestunud aadlisoost vanapiigade Püha Maarja varjupaigale, mis tegutses 1938. aastani, mil peahoone anti Riigiparkide Valitsuse käsutusse.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60 ja 68.</ref> Pärast Teist maailmasõda töötasid majas koolid, viimati Tallinna Kadrioru põhikool ja kuni 2012.aastani Tallinna Vene muuseum. Praegu on maja kasutuseta ja seisukord halveneb iga aastaga. ▼
{{vaata|A. H. Tammsaare muuseum}}
[[Pilt:Tallinn, elamu, 19. saj lõpp, kus aastail 1931-1940 elas Anton Hansen-Tammsaare.jpg|pisi|Koidula 12a, [[Anton Hansen Tammsaare|A. H. Tammsaare]] majamuuseum]] ▼
Koidula 12a [[historitsism|historitsistlikus]] majas asub [[A. H. Tammsaare kortermuuseum]]. Selles hoones elas kirjanik [[A. H. Tammsaare]] aastatel 1932–1940.
1833. aastal oli ca 1752.a valminud Kadrioru lossiarhitekti-ülevaataja (hiljem lossivalitseja) elamu täielikult lagunenud tiibhoone tõttu kuulutatud kasutamiskõlbmatuks. Ajavahemikul 1834–ca 1850 rajati samale kohale uus lossivalitseja ehk kastellaani maja (praegune maja nr 34), mis on tänaseni säilinud. Lossivalitseja uus elamukompleks, mis on Kadrioru lossi kõrvalhooneist hiliseim, koosneb kolmest fassaadidega praeguse Rohelise aasa poole pööratud puumajast: kahekorruselisest peahoonest ja selle külgedele pisut taanduvatena paigutatud ühekorruselistest tiibadest. Vasakpoolne neist oli määratud aednikule, parempoolne teenijaskonnale. 1860. aastatel lisati peahoone lossipoolsele külgfassaadile väike juurdeehitis.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 66.</ref> 1925.a lubas Eesti riik oma 60. juubelit tähistanud kirjanik Eduard Vildele tema teenete Eest riigi loomisel maja koos aiamaaga. Sobivat maja küll ei leitud, kuid riigile kuuluvas majas Koidula tn 34 anti 1927.a pärast remonti ja möbleerimist kirjaniku käsutusse üks korter, kus Eduard Vilde elas oma surmani 1933.a. Tänapäeval asubki majas tema memoriaalmuuseum. ▼
===Koidula 21c===
Majas Koidula tänav 22 peatus luuletaja [[Lydia Koidula]] 1881. aasta juunis. ▼
{{vaata|Lastepark}}
[[Pilt:Kadrioru lastepargi paviljon.jpg|pisi|Koidula 21c, lastepargi paviljon]]▼
[[Pilt:Kadrioru Lastepargi paviljon..jpg|pisi|Koidula 21c, lastepargi paviljon]]▼
Aastatel 1936–1937 rajati [[Lastepark]] koos peahoonega (maja 21c), mille projekteerisid arhitektid [[Alar Kotli]] ja [[Villem Seidra]]. Oma aja kohta väga uuendusliku laste vaba aja kompleksi rajas [[Riigiparkide Valitsus]], mille juhataja oli tollase riigivanema [[Konstantin Päts]]i vend [[Peeter Päts]]. [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] eestvedamisel said lapsed seal asjatundlike juhendajate käe all sisukalt vaba aega veeta. Peahoone ees asunud basseinides toimusid ujumistreeninguid, mänguväljakutel tegeldi pallimängude ning rütmikaga. Lisaks said lapsed osaleda laulutundides ning õppida tundma loodust ja kodumaa ajalugu. Aeg-ajalt võeti ette matkasid Tallinna lähiümbrusse.
Peahoone suurde einelauasaali oli üles seatud hinnaline kinoaparatuur. Hoones paiknesid veel riietus- ja pesemisruumid, mängude ja spordivahendite panipaigad, töökabinetid ning ametikorterid. Nõukogude ajal kasutas sealseid ruume spordikool. Jalgrattasõit, ujumine, pallimängud, iluvõimlemine, suusatamine – see on vaid väike loetelu aladest, mida lapsed siin läbi aegade on harrastanud.
▲Koidula 12a historistlikus majas asub A. H. Tammsaare korter-muuseum. Selles hoones elas kirjanik aastatel 1932–1940. Muuseum avati kirjaniku sajandal sünniaastapäeval 30. jaanuaril 1978. Maja teisel korrusel asub kirjaniku viietoaline korter, mis on sisustatud algupärasel kujul, hoone teises tiivas on kirjanduslooline väljapanek Tammsaare elust ja loomepärandist. Kogudes on üle 6000 säiliku, kirjaniku surimask ja viiul, ning tema koduarhiiv, mis sisaldab käsikirju, kirjavahetust, dokumente ja fotosid.
Aastatel 1953–1962 asus selles majas ka [[Tallinna Linna Mererajooni TSN TK IV Raamatukogu]], mille käsutuses oli 14 m² suurune tuba.
Hoone oli [[Reet Krieger]]i 1978. aastal loodud sporttantsuklubi [[Palestra]] kauaaegne treeningupaik.
Aja jooksul Lastepargi rajatised amortiseerusid. Kõrvalhooned, basseinid ja tribüünid lammutati. Kaalumisel oli ka peahoone lammutamine. Aastal 2003 võeti suure miljöö- ja arhitektuuriväärtusega hoone muinsuskaitse alla. Aastal 2007 alustati [[Tallinna Kultuuriväärtuste Amet]]i toetusel hoone renoveerimist. 25. septembril 2009 avati seal [[Tallinna Linnamuuseum]]i filiaal [[Muuseum Miia-Milla-Manda]]. Alates 15. juunist 2014 on muuseumi nimi [[Kadrioru lastemuuseum Miiamilla]].<ref>http://linnamuuseum.ee/miiamilla/muuseumist/maja-ajalugu/</ref>
===Koidula 22===
===Koidula 23===
[[Pilt:Koidula_23.jpg|pisi|Koidula 23 (2012).]]
1780. aastal ehitas Tallinna kaupmees [[Christian Frese]] oma krundile suure hoone, kuhu rajas sitsivabriku.<ref>K. Müürisepp, G. Vilbaste. ''Kadriorg''. Tallinn, 1966, lk 30. </ref> Kahekorruseline
See on Koidula tänava vanim hoone.
▲
Hoone algne sisekujundus on täielikult ja plaanilahenduski osaliselt hävinud. Ka välisarhitektuuri on moonutanud näotu [[tuulekoda]] [[rokokoostiil]]is ukse ees ja teised juurde- ja ümberehitused. Ansambli kunagistest kõrvalhoonetest on vähesel määral säilinud vaid pikk paekivist võlvitud [[jääkelder]] vasakul esiplaanil ning osaliselt üks väiksem kivist majapidamishoone krundi sügavuses. Ülejäänud kõrvalhooned, samuti peahoone taga asunud tiik, on aja jooksul likvideeritud.
===Koidula 34===
{{vaata|Kastellaani maja}}
1752. aastal [[Kadrioru loss]]i arhitekt-ülevaataja kohale asunud puusepp- ja ehitusmeister (hiljem) Johann Georg Teichert (1704–1773) rajas paljude teiste uute hoonete kõrval umbes 1752 endale pargi territooriumile väikese elamu õue ja aiaga (praeguse maja nr 34 kohal). Maja juurde rajati praeguse [[Weizenbergi tänav]]aga paralleelne tee.
▲Aastal 1833
Aastal 1925 lubas Eesti riik oma 60. juubelit tähistanud kirjanikile [[Eduard Vilde]]le tema teenete Eesti riigi loomisel maja koos aiamaaga. Sobivat maja küll ei leitud, kuid riigile kuuluvas majas Koidula 34 anti 1927. aastal pärast remonti ja möbleerimist kirjaniku käsutusse üks korter, kus Eduard Vilde elas oma surmani 1933. aastal Tänapäeval asubki majas [[Eduard Vilde muuseum|tema memoriaalmuuseum]].
==Galerii==
32. rida ⟶ 59. rida:
Pilt:Tallinn, elamu L.Koidula 10, 1915.jpg|Koidula 10
Pilt:Tallinn, elamu L.Koidula 10A, 1932.jpg|Koidula 10a
▲Pilt:Tallinn, elamu, 19. saj lõpp, kus aastail 1931-1940 elas Anton Hansen-Tammsaare.jpg|Koidula 12a, [[Anton Hansen Tammsaare|A. H. Tammsaare]] majamuuseum
▲Pilt:Kadrioru lastepargi paviljon.jpg|Koidula 21c, lastepargi paviljon
▲Pilt:Kadrioru Lastepargi paviljon..jpg|Koidula 21c, lastepargi paviljon
</gallery>
| |||