2016. aasta Eesti presidendivalimised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
160. rida:
2015. aasta septembris läbi viidud uuringu kohaselt toetanuks iga viies eestimaalane presidendina [[Marina Kaljurand]]a. Pärast [[Toomas Hendrik Ilves]]e ametiaja lõppemist 2016. aasta oktoobris näinuks Kaljuranda presidendina 20,3 protsenti küsitletutest. Lisaks Kaljurannale ületasid kümneprotsendilise toetuse veel vaid [[Edgar Savisaar]] (12,6%) ja [[Siim Kallas]] (10,6%). <ref>[http://uudised.err.ee/v/ea2d059b-cdd6-4070-8c72-016c717322e4 Presidendikandidaadina meeldib rahvale enim Kaljurand]</ref>
2016. aasta veebruaris avaldatud [[Turu-uuringute AS]]i uuringu kohaselt oli Kaljurand esikohal (23%) Eesti elanike nii esimese kui ka teise eelistusena. Esimese eelistusena järgnes talle Edgar Savisaar, esimese ja teise eelistuse kokkuvõttes jagasid võrdselt teist kohta Savisaar, [[Indrek Tarand]] ja Siim Kallas. Uuringus esitati küsitletavatele nii võimalus oma ettepanekuteks kui ka üksteist nime, keda oli selleks hetkeks avalikus arutelus võimalike presidendikandidaatidena nimetatud: [[Arnold Rüütel]], Edgar Savisaar, [[Eiki Nestor]], [[Ene Ergma]], [[Indrek Neivelt]], Indrek Tarand, [[Jüri Luik]], Marina Kaljurand, [[Marju Lauristin]], Siim Kallas, [[Tunne Kelam]] ja [[Urmas Paet]]. <ref>Kärt Anvelt. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahva-suurima-toetusega-presidendikandidaat-votan-seda-suure-tunnustusena-oma-toole?id=73603717 Rahva suurima toetusega presidendikandidaat: võtan seda suure tunnustusena oma tööle] Eesti Päevaleht 8. veebruar 2016 </ref>
2016. aasta mais [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] tellimusel läbi viidud uuringus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/ametlikult-areenile-kapanud-allar-joksi-riigipeaks-valimist-toetab-kumnendik?id=74771721 Ametlikult areenile kapanud Allar Jõksi riigipeaks valimist toetab kümnendik]</ref> oli veel selgelt esikohal 22%-ga [[Marina Kaljurand]], kuid tema toetus oli kuuga kukkunud 7 protsendipunkti. Teisel kohal oli [[Siim Kallas]], keda toetas 10% vastanuist. [[Allar Jõks|Allar Jõksi]] toetus oli 9%.
Märtsis tõdes poliitikavaatleja [[Tõnis Leht]], et kuna erakondadel on kandidaatide esitamiseks veel viis kuud, ei kiirustata kandidaatide esitamisega. Samas ei ole tõenäoline, et ükski kandidaat koguks Riigikogus vajalikud 68 häält, kuna koalitsioonil on vaid 59 häält ning ühelgi seni avalikkuses mainitud võimalikul kandidaadil ei ole ühtaegu koalitsiooni ja ka mõne opositsioonierakonna toetust. Seega läheb valimine tõenäoliselt edasi valijameeste kogusse, nagu enamikul senistel presidendivalimistel. Samas ennustas Leht ka n-ö "mustade hobuste" esiletõusu: "Kas või näiteks [[Alar Karis]], kelle nimega on viimastel nädalatel spekuleeritud. Tema eitus sellel teemal polnud väga jõuline, kuid samas poliitika on selline, et "jaa" ega "ei" ei pruugi seda tähendada, kuidas neid otsetähenduses tõlgendatakse." Reformierakonna fraktsiooni esimees [[Urve Tiidus]] leidis, et kevadel alles testitakse võimalikke kandidaate avalikkuses. Ehkki presidendi otsevalimisi Eestis ei toimu, muutub tema hinnangul rahva arvamus olulisemaks just valijameeste kogus: "Valimiskogu on üsna representatiivne, sest see koosneb rahva valitud kohalike omavalitsuste esindajatest. Seega kaudselt omab rahva arvamus väga suurt kaalu." <ref>Allan Rajavee. [http://uudised.err.ee/v/eesti/c8c39871-59cf-4518-be85-6316cfab3646/tonis-leht-presidendivalimistest-stardipakud-on-staadionil-kuid-potentsiaalsed-voistlejad-kohklevad Tõnis Leht presidendivalimistest: stardipakud on staadionil, kuid potentsiaalsed võistlejad kõhklevad] ERR, 21.03.2016</ref>
==Viited==
| |||